Rahvuslaste Sügiskool toimus esmakordselt kaheosalisena

Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK) korraldas 4. ja 18. detsembril 2011 Teise Rahvuslaste Sügiskooli. Esmakordselt RTK ajaloos toimus koolitus kaheosalisena: esimene pool peeti Tallinna kesklinnas asuvas Andres Särevi kortermuuseumis, teine pool aga Saue vallas Jõgisool, sealse haridusseltsi majas.


Tallinna-üritusel peeti kokku kolm loengut. Ürituse avaettekande pidas nimekas toitumisnõustaja Sille Poola, kes rääkis kommertstoidu ja tervisliku toidu mõjust inimese tervisele ja seeläbi ka käitumisele.

Teise ettekande pidas majandusasjatundja Aarne Toomsalu. Loeng kandis pealkirja „Eesti – nullkasumiga väärtuskasvu maa”. Loengupidaja juhtis kuulajate tähelepanu veidrale seaduspärasusele: Eestis osatakse küll luua väga häid konkurentsieeliseid, kuid ei osata neid peaaegu üldse oma kasuks tööle panna.

Kolmandas ettekandes rääkis poliitikavaatleja Paul Madalik „araabia kevade” tekitatud olukorrast Jordaanias ning „Eesti Energia” üliriskantsest kapitalimahutusest Jordaania põlevkivitööstusse.

Sügiskooli esimese poole loenguid kuulas vähemalt 24 inimest (klubiliiget ja külalist).

Jõgisoo-ürituselgi oli loenguid kolm. Avaettekandes rääkis reservohvitser Leo Kunnas peamistest Eesti riigikaitse probleemidest ja pakkus neile lahendusi.

Järgmisena esines Paul Madalik, kes rääkis „araabia kevade” mõjust Araabiamaade ühiskonnale ja meilegi. Loengupidaja juhtis tähelepanu asjaolule, et kui näiteks Iraani peaks rünnatama, siis tõstaks see naftahinna – ja seeläbi kütuse- jm. hinnad – väga kõrgele ning mõjutaks igal juhul eestlasigi.

Viimane ettekanne kandis pealkirja „Välismaalaste seadus läbi aegade”. Selles tutvustas endine Kodakondsuse- ja Migratsiooniameti ametnik Marju Toom siinsete muulaste Eestisse jäämist/jätmist, minemasaatmist ja meelsust. Ettekandest selgus, et Eestit alates 2011. aasta 30. novembrist raputava elamislubadeskandaali tegelikuks alguseks võib pidada juba paarikümne aasta eest toimunut.

Lõpetuseks vaadati Islandi dokumentaalfilmi „Unistuste maa” (inglise k. „Dreamland”), kus tutvustatakse majandusmõrvarite katseid Islandi majandust soovitud suunas mõjutada.

Sügiskooli teises pooles osales 33 inimest (klubiliiget ja külalist).

RTK korraldab alates 2009. aasta suvest igal aastaajal ühe koolituse – vastavalt rahvuslaste suve-, sügis-, talve- ja kevadkooli.

Tõnu Kalvet

 

Rahvuslaste Sügiskool jõuab Saue valda

Pühapäeval, 18. detsembril 2011 toimub Rahvuslaste Tallinna Klubi eestvõttel Saue vallas, Jõgisoo Haridusseltsi majas Teise Rahvuslaste Sügiskooli 2. pool.

KAVA:

11.00-12.00 kogunemine
12.00-12.05 avamine
12.05-13.00 Leo Kunnas. "Eesti riigikaitse probleemidest"
13.00-13.15 vaheaeg
13.15-14.00 Paul Madalik. ""Araabia kevade" mõju Araabiamaade ühiskonnale"
14.00-14.15 vaheaeg
14.15-15.00 Marju Toom. "Välismaalaste seadus läbi aegade"
15.00-15.30 söögivaheaeg; kohtumine kohalike rahvuslastega
15.30-16.15 filmivaatamine (üks kahest Islandi-teemalisest filmist: "Unelmatemaa" või "Toru")
16.15-16.45 (võimaluse korral) klubi sellekuine koosolek.

NB! viimane Tallinna buss väljub Jõgisoolt kl.17.08.

Teise Rahvuslaste Sügiskooli 1. pool toimus 4. detsembril 2011 Tallinnas, Andres Särevi kortermuuseumis.

Tõnu Kalvet 

Kolmanda Rahvuslaste Suvekooli teemadering ulatus tursast Rousseau´ni'

Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK) eestvõttel toimus 12.-14. augustini 2011 Kolmas Rahvuslaste Suvekool. Üritus korraldati Lääne-Raplamaal, täpsemalt Vana-Vigalas asuvale Pärna turismitalule kuuluvas kohvikus „Madissoni kutsikad“ (mõlema omanikuks on innukas eesti patrioot, täpne laskur Reemet Kasekamp). Kavas olid nii loengud, filmiseansid kui ka ajurünnaku tüüpi arutelu.

Esimesel päeval oli kavas kaks loengut ja kaks filmiseanssi.

Avaloengu pidas Ene Koitla. Pealkirja „Eesti haridus järgneval kümnendil“ kandnud loengus rääkis Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse e-Õppe Arenduskeskuse juhataja E. Koitla sellest, kuidas e-õpe pakub võimalusi, mille tõhusus ulatub haridusvaldkonnast kaugemalegi. Samas nentis ettekandja kurbusega, et Eesti õppeasutuste ja seeläbi ka elanike haridustase muutub aina madalamaks ning õppimissoovi puudumisel ei suuda parimadki õppeviisid ega -vahendid inimest targ(em)aks muuta.

Seejärel pidas RTK rajaja, teenekas iseseisvuslane Jaan Hatto loengu teemal Koos Jean-Jacques Rousseau´ga parema ühiskonna otsingul, tema raamatu „Ühiskondlikust kokkuleppest“ ainetel“. Selles tutvustas ettekandja kõnealuse šveitsi-prantsuse mõtleja seisukohti inimese ja ühiskonna suhtes ning arutles, milliseid neist saaks rakendada tänapäevalgi. Loengu käigus selgus, et osa neist on kasutusel ka RTK-s, kuigi RTK liikmed olid selle kasuks otsustanud ise, mitte aga Rousseau´ pärandi mõjul.

Filmiõhtu sissejuhatuseks vaadati ühiselt dokumentaalfilmi „For Cod´s Sake“ (valminud 2009.a.; lavastaja: Folke Rydén (Rootsi)), mis tutvustas Läänemere tursa halba olukorda ja näitas ilmekalt, et Euroopa Liidu (lüh. EL) senise kalanduspoliitika jätkudes võib tursk Läänemerest kaduda juba lähitulevikus. Filmist ilmnes, et EL-i juhtkond tegutseb isegi praeguses, tursale püsimajäämise seisukohast üliohtlikus olukorras pigem kalatöösturite kui looduskaitsjate soovitusi arvestades ja lükkab päästva lahenduse muudkui edasi.

Õhtu lõpetas lühifilm „Aga kui tegelikkus on väljamõeldis?“ (ingl. k. „What If Reality Is Fiction?“), mis pajatas sellest, et tänapäeval osutub aina suurem hulk vandenõuteooriateks tembeldatud asju lähemal vaatlemisel ehtsaks vandenõuks. Film kutsus vaatajat üles mõtlema oma peaga ja suhtuma peavoolu ajakirjanduse pakutavasse väga (allika)kriitiliselt.

Teisel päeval kl. 11 avati suvekool pidulikult – lipuheiskamise ja hümnilaulmise saatel. Kl. 12 rääkis Tallinna Ülikooli õppejõud, bioloog Tõnu Ploompuu oma loengus „Eugeenika XXI sajandil“ sellest, kuidas on inimese tõuaretust tehtud varem ja kuidas tehakse käesoleval sajandil. T. Ploompuu juhtis tähelepanu ka dotatsioonide kahjulikule mõjule tänapäeva inimese ja üldse kogu ühiskonna arengule.

Järgmises loengus (pealkiri: „Eesti jätkusuutlikkus“) tutvustas ühiskonnateadlane, emeriitprofessor Ülo Vooglaid ühiskonna, üldse inimkoosluse nõrku kohti ja rääkis, kuidas need kõrvaldada ning mis juhtub siis, kui need jäetakse kõrvaldamata. Ettekandja sõnul meenutab kaasaja Eesti ühiskond „Titanicut“, mis kihutab valel kursil jäärapäiselt oma hukule vastu. Jäämäega kokkupõrkamist oleks täiesti võimalik vältida, kuid seni pole seda teha tahetud, kuna ollakse veendunud kursi (ainu)õigsuses.

Suvekooli üllatusesinejaks oli sedapuhku itaallane, kes rääkis sellest, mis Itaalias nüüdisajal tegelikult toimub ja millised on itaallaste tegelikud hoiakud mitmegi võtmetähtsusega küsimuse suhtes. Kuulajate soovil peatus esineja üsna pikalt ka Mussolini, fašismi ja maffia rollil itaallaste elus.

Filmiõhtu ajal vaadati ühiselt Jüri Lina tänavu valminud dokumentaalfilmi „Täitmatu Uroboros“.

Kolmandal, ühtlasi viimasel päeval korraldati „Madissoni kutsikate“ vahedusse lähedusse jääva Vigala mõisa ees pikk, oma ägeduselt kohati ajurünnakut meenutav arutelu olukorrast Eestis, mujal Euroopas ja RTK-s ning kavandati edaspidiseid üritusi. Lisaks pidas RTK liige Feliks Saarevet ettekande eesti keele taandarengust viimasel ajal ning J. Hatto rääkis oma vanaisa seotusest Vana-Vigala mõisaga.

III Rahvuslaste Suvekool lõpetati piduliku lipulangetamisega 14. augusti pärastlõunal. Suvekoolis osales (koos loengupidajatega) kokku 36 inimest.

„Madissoni kutsikate“ omanik, Pärna turismitaru peremees Reemet Kasekamp hoolitses selle eest, et suvekoolilistel oleks tänavugi kõik soovid täidetud. (Samas paigas peeti ka I ja II Rahvuslaste Suvekool.)

RTK korraldab alates 2009. aasta suvest igal aastaajal ühe koolituse, vastavalt siis kevad-, suve-, sügis- ja talvekooli.

Tõnu Kalvet

Kolmanda Rahvuslaste Suvekooli kava

Kolmanda Rahvuslaste Suvekooli kava

Koht:

Vana-Vigala (Raplamaa), Pärna turismitalu.

Korraldaja:

Rahvuslaste Tallinna Klubi

12.august:

15.00-17.00 Kogunemine, seltskondlik vestlus, laagri ülespanek.

17.00 Ene Koitla. "Eesti haridus järgneval kümnendil".

19.00 Õhtusöök soovijatele.

19.30 1. film.

Päeva juhib Tõnu Kalvet.

13. august:

10.00 Hommikusöök.

11.00 Avamine.

12.00 Tõnu Ploompuu „Eugeenika XXI sajandil“.

13.30 Ülo Vooglaid. „Kuidas luua tugevat ja jätkusuutlikku ühiskonda“.

15.00 Lõunavaheaeg koos lõunasöögiga.

16.00 Jaan Hatto. "Koos Jean-Jacques Rousseau´ga parema ühiskonna otsinguil, tema raamatu "Ühiskondlikust kokkuleppest" ainetel".

17.30 Triin Talving. „Eesti keel kui võõrkeeltest täpsem ja ilusam nii eriala- kui ka igapäevakeelena ehk miks tasub eelistada eestipäraseid väljendeid võõrapärastele“.

19.00 Õhtusöök.

19.30 2. film.

Päeva juhib Anti Poolamets.

14. august:

10.00 Hommikusöök.

11.00 Arutelu, mõttetalgud (vaheaegadega).

15.00 Lõunavaheaeg koos lõunasöögiga.

15.30 Lõpetamine.

Päeva juhib Hannes Vanaküla.

Üritus on alkoholivaba. Pildistamine, salvestamine, ka videosalvestamine lubatud vaid korraldajate loal. Vajalik on kohapeal registreerimine.

Muud tingimused:

Telkimine tasuta. Kõik loengud ja filmid on tasuta. Talu perenaine valmistab soovijatele lihtsat toitu soodushinnaga.

Otsebuss Vana-Vigalasse läheb Tallinnast vastavalt kell 8.40 ja 13.25.

Lähem teave: stuvsta [AT] hot [DOT] ee ja 51 90 33 74.

Jaan Hatto

II Rahvuslaste Kevadkoolis räägiti julgeolekust

Rahvuslaste Tallinna Klubi eestvõttel toimus laupäeval, 4. juunil 2011 Tallinnas II Rahvuslaste Kevadkool.

Kavas oli kolm loengut ja seejärel filmivaatamine.

Avaloengu pidas Eesti Maa- ja Majaomanike Liidu juhatuse esimees, (kinnisvara)jurist Aare Pällin.

Pealkirja "Maa müük välismaalastele - kas tehinguvabadus või kuritegu rahvusliku sõltumatuse vastu?" kandvas loengus meenutas Pällin maa staatuse muutumist Eestis aegade jooksul ja tutvustas seejärel ohte, mida maa vabamüüki laskmine endas kätkeb.

"Läbi aastasadade on selgunud tõsiasi: sageli toovad võõrad siinse rahva elukorralduse ning väljakujunenud haldusjaotuse, kultuuri ja kombed ohvriks oma saamahimule," meenutas Pällin ja hoiatas oma loengu lõpetuseks: "Olles olukorras, kus Eesti Vabariigis on kõige suurem kodakondsuseta isikute ning sisserännanute osakaal Euroopa Liidus, viib maa ostu lubamine välismaalastele ilmselgelt ära viimasegi rahvusliku kaalukeele. Suurenev migratsioonioht ning nn. lahtise rahva teke slaavikeelsetest piirkondadest pärit palgatööjõu näol muudab Eesti oluliselt haavatavamaks toidutervise ning rahvusliku kaitse seisukohalt. Ohtu satub nn. lokaalkaitse doktriin ning kasvavad siseriikliku julgeoleku riskid."

Teise loengu pidas professor Mart Raukas. Tema loengu pealkiri oli "Demokraatiast Vana-Kreekas". M. Raukas juhtis kuulajate tähelepanu asjaolule, et algne, vana-kreeka demokraatia oli väga paljuski teistsugune kui see, mida meile tänapäeval demokraatia pähe esitatakse. Loengupidaja andis mitu kasulikku ja üsna lihtsaltteostatavat soovitust, kuidas rakendada algusaegade, rikkumata demokraatia põhimõtteid ja võtteid kaasaja Eestiski.

Kolmanda loengu pidas Kaitseliidu ülema ja Albaania valitsuse küberjulgeolekunõunik Raul Rikk. Tema loeng käsitles küberjulgeolekut, samuti küberruumi pakutavaid eeliseid ja ühtlasi selles peituvaid ohte. R. Rikk rõhutas, et e-ühiskonna arengult on Eesti väga paljudest maailma riikidest ees ning suudab seetõttu olla "küberrindel" tõeliselt arvestatav jõud.

Loengute järel vaadati ühiselt dokumentaalfilmi "Sinimäed" ja mõnda filmilõiku muudelgi harivatel teemadel.

Kevadkoolis osalenute huvi loengute vastu oli selgi korral väga suur. Loengupidajad külvati küsimustega lausa üle.

Teises Rahvuslaste Kevadkoolis osales 23 kuulajat-vaatajat. Ettevõtmine toimus hotelli "Tallink Express" kohviku konverentsisaalis.

Rahvuslaste Tallinna Klubi korraldab alates 2009. aasta suvest igal aastaajal ühe hariva ürituse (vastavalt kevadkooli, suvekooli, sügiskooli ja talvekooli). Järgmisena on sedalaadi üritustest kavas III Rahvuslaste Suvekool, mis kõigi eelduste kohaselt toimub tänavu augustis ja Tallinnast väljas.

Tõnu Kalvet