Ülevaade III Rahvuslaste Kevadkoolist

Laupäeval, 9. juunil 2012 korraldati Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK) eestvõttel Tallinnas, hotellis „Tallink Express“ III Rahvuslaste Kevadkool. Kavas olid loengud ja filmiõhtu.


Avaloengus pealkirjaga „Korruptsioon – rahvusliku julgeoleku hävitaja“ kirjeldas ja analüüsis endine riigiametnik Koit Luus korruptsiooni olemust ja tõi ilmekaid näiteid selle nähtuse esinemisest Eestis. Loengut kuulati erilise tähelepanuga, kuna Luus oli Maksuameti pressiesindajana töötades näinud korruptsiooni levikut riigiasutustes(ki) seestpoolt ja viimaks sealt just seetõttu vallandatud, et ei tahtnud järgida sealseid „harjumuspäraseid mängureegleid“.

Ajaloofilosoof Einar Laigna ettekande teemaks oli „Mis ootab Eesti riiki ja eesti rahvust senise kursi jätkumisel lähemas ja kaugemas tulevikus?“. Loengupidaja andis ülevaate ühiskonna, eriti just Eesti ühiskonna, aga ka inimloomuse nõrkustest ja tugevustest ning nende põhjustest ja pakkus välja lahendusi olukorra parandamiseks. Laigna hinnangul ootab Eesti riiki ja eesti rahvust vältimatu häving, kui jätkatakse senisel, s.t. hukukursil. Mida varem mõistusele tullakse, seda parem.

RTK liige, mitme raamatu autor Hannes Vanaküla analüüsis loengus „Sisemine lõhestatus – meie hädade põhjus“ inimloomust ja inimühiskonda vaevava nõrkuse – sisemise lõhestatuse – ilminguid ja tekkepõhjusi ning õpetas, kuidas leida sellest olukorrast väljapääs.

RTK liige, endine riigiametnik Marju Toom tutvustas loengus „Huvitavat migratsioonimaailmast“ migratsiooniliike ja migrantide alaliike. Ta ettekande kuulajad said vastuse sellelegi küsimusele, miks oli ja on nõukogude ajal Eestisse ja Lätisse toodud/meelitatud kolonistide hulgas kurjategijate osakaal ebaproportsionaalselt suur. Oma ettekandes tugines Toom ka andmetele, mille oli kogunud omal ajal Kodakondsuse- ja Migratsiooniametis töötades.

Kevadkooli lõpetuseks vaadati ühiselt filmilavastaja Jüri Lina värskeimat, tänavu mais Eestis esilinastunud filmi „Jõuproov. Vabamüürlaste lõksud“. Selles tutvustatakse mahavaikitud ajaloofakte Hispaania kodusõja ja selle põhjuste kohta. Filmis näidatakse, kuidas bolševikud vabamüürlaste tugeval toetusel katsusid 1930. aastail muuta Hispaaniat nõukogude vabariigiks ning kui julm ja verine see ettevõtmine tegelikult oli. Lina ei jäta mainimata, et vabamüürlaste juhitud Hispaania „rahvavabariiki“ toetas sellele relvi müües ka „vaikiva ajastu“ Eesti. Vaataja saab teada sedagi, miks aitas  (sisuliselt aitab siiani) „arenenud läänemaailm“ levitada Hispaania kodusõja kohta lausvalet, punapropagandat.

III Rahvuslaste Kevadkoolis osales 34 inimest.

Rahvuslaste Tallinna Klubi korraldab eestimeelsetele inimestele koolitusi (vastavalt kevad-, suve-, sügis- ja talvekoole) alates 2009. aasta suvest.

Tõnu Kalvet

 

III Rahvuslaste Kevadkool toimub juuni teisel laupäeval

Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK) eestvõttel toimub laupäeval, 9. juunil 2012 Tallinnas III Rahvuslaste Kevadkool. Toimumispaik: hotell „Tallink Express“ (Sadama tn. 1).

Kavas on loengud ja ühine filmivaatamine. Loengupidajate hulgas on nii välislektoreid kui ka RTK liikmeid.

KAVAS:

12.00-12.05    Avamine.

12.05-12.45    Koit Luus. „Korruptsioon – rahvusliku julgeoleku hävitaja“.

13.15-14.00    Einar Laigna. „Mis ootab Eesti riiki ja eesti rahvust senise kursi jätkumisel lähemas ja kaugemas tulevikus?“

14.30-15.00    Lõunavaheaeg.

15.05-15.45    Hannes Vanaküla. „Sisemine lõhestatus – meie hädade põhjus“.

16.15-17.00    Marju Toom. „Huvitavat migratsioonimaailmast“.

17.15-18.45    Filmiõhtu.

18.55-19.00    Lõpetamine.

RTK korraldab hariva sisuga ettevõtmisi (vastavalt kevad-, suve-, sügis- ja talvekoole) juba alates 2009. aasta suvest.

RTK on Tallinnaga seotud eestimeelseid inimesi ühendav organisatsioon.

TÕNU KALVET

Rahvuslaste Sügiskool toimus esmakordselt kaheosalisena

Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK) korraldas 4. ja 18. detsembril 2011 Teise Rahvuslaste Sügiskooli. Esmakordselt RTK ajaloos toimus koolitus kaheosalisena: esimene pool peeti Tallinna kesklinnas asuvas Andres Särevi kortermuuseumis, teine pool aga Saue vallas Jõgisool, sealse haridusseltsi majas.


Tallinna-üritusel peeti kokku kolm loengut. Ürituse avaettekande pidas nimekas toitumisnõustaja Sille Poola, kes rääkis kommertstoidu ja tervisliku toidu mõjust inimese tervisele ja seeläbi ka käitumisele.

Teise ettekande pidas majandusasjatundja Aarne Toomsalu. Loeng kandis pealkirja „Eesti – nullkasumiga väärtuskasvu maa”. Loengupidaja juhtis kuulajate tähelepanu veidrale seaduspärasusele: Eestis osatakse küll luua väga häid konkurentsieeliseid, kuid ei osata neid peaaegu üldse oma kasuks tööle panna.

Kolmandas ettekandes rääkis poliitikavaatleja Paul Madalik „araabia kevade” tekitatud olukorrast Jordaanias ning „Eesti Energia” üliriskantsest kapitalimahutusest Jordaania põlevkivitööstusse.

Sügiskooli esimese poole loenguid kuulas vähemalt 24 inimest (klubiliiget ja külalist).

Jõgisoo-ürituselgi oli loenguid kolm. Avaettekandes rääkis reservohvitser Leo Kunnas peamistest Eesti riigikaitse probleemidest ja pakkus neile lahendusi.

Järgmisena esines Paul Madalik, kes rääkis „araabia kevade” mõjust Araabiamaade ühiskonnale ja meilegi. Loengupidaja juhtis tähelepanu asjaolule, et kui näiteks Iraani peaks rünnatama, siis tõstaks see naftahinna – ja seeläbi kütuse- jm. hinnad – väga kõrgele ning mõjutaks igal juhul eestlasigi.

Viimane ettekanne kandis pealkirja „Välismaalaste seadus läbi aegade”. Selles tutvustas endine Kodakondsuse- ja Migratsiooniameti ametnik Marju Toom siinsete muulaste Eestisse jäämist/jätmist, minemasaatmist ja meelsust. Ettekandest selgus, et Eestit alates 2011. aasta 30. novembrist raputava elamislubadeskandaali tegelikuks alguseks võib pidada juba paarikümne aasta eest toimunut.

Lõpetuseks vaadati Islandi dokumentaalfilmi „Unistuste maa” (inglise k. „Dreamland”), kus tutvustatakse majandusmõrvarite katseid Islandi majandust soovitud suunas mõjutada.

Sügiskooli teises pooles osales 33 inimest (klubiliiget ja külalist).

RTK korraldab alates 2009. aasta suvest igal aastaajal ühe koolituse – vastavalt rahvuslaste suve-, sügis-, talve- ja kevadkooli.

Tõnu Kalvet

 

Rahvuslaste Sügiskool jõuab Saue valda

Pühapäeval, 18. detsembril 2011 toimub Rahvuslaste Tallinna Klubi eestvõttel Saue vallas, Jõgisoo Haridusseltsi majas Teise Rahvuslaste Sügiskooli 2. pool.

KAVA:

11.00-12.00 kogunemine
12.00-12.05 avamine
12.05-13.00 Leo Kunnas. "Eesti riigikaitse probleemidest"
13.00-13.15 vaheaeg
13.15-14.00 Paul Madalik. ""Araabia kevade" mõju Araabiamaade ühiskonnale"
14.00-14.15 vaheaeg
14.15-15.00 Marju Toom. "Välismaalaste seadus läbi aegade"
15.00-15.30 söögivaheaeg; kohtumine kohalike rahvuslastega
15.30-16.15 filmivaatamine (üks kahest Islandi-teemalisest filmist: "Unelmatemaa" või "Toru")
16.15-16.45 (võimaluse korral) klubi sellekuine koosolek.

NB! viimane Tallinna buss väljub Jõgisoolt kl.17.08.

Teise Rahvuslaste Sügiskooli 1. pool toimus 4. detsembril 2011 Tallinnas, Andres Särevi kortermuuseumis.

Tõnu Kalvet 

Kolmanda Rahvuslaste Suvekooli teemadering ulatus tursast Rousseau´ni'

Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK) eestvõttel toimus 12.-14. augustini 2011 Kolmas Rahvuslaste Suvekool. Üritus korraldati Lääne-Raplamaal, täpsemalt Vana-Vigalas asuvale Pärna turismitalule kuuluvas kohvikus „Madissoni kutsikad“ (mõlema omanikuks on innukas eesti patrioot, täpne laskur Reemet Kasekamp). Kavas olid nii loengud, filmiseansid kui ka ajurünnaku tüüpi arutelu.

Esimesel päeval oli kavas kaks loengut ja kaks filmiseanssi.

Avaloengu pidas Ene Koitla. Pealkirja „Eesti haridus järgneval kümnendil“ kandnud loengus rääkis Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse e-Õppe Arenduskeskuse juhataja E. Koitla sellest, kuidas e-õpe pakub võimalusi, mille tõhusus ulatub haridusvaldkonnast kaugemalegi. Samas nentis ettekandja kurbusega, et Eesti õppeasutuste ja seeläbi ka elanike haridustase muutub aina madalamaks ning õppimissoovi puudumisel ei suuda parimadki õppeviisid ega -vahendid inimest targ(em)aks muuta.

Seejärel pidas RTK rajaja, teenekas iseseisvuslane Jaan Hatto loengu teemal Koos Jean-Jacques Rousseau´ga parema ühiskonna otsingul, tema raamatu „Ühiskondlikust kokkuleppest“ ainetel“. Selles tutvustas ettekandja kõnealuse šveitsi-prantsuse mõtleja seisukohti inimese ja ühiskonna suhtes ning arutles, milliseid neist saaks rakendada tänapäevalgi. Loengu käigus selgus, et osa neist on kasutusel ka RTK-s, kuigi RTK liikmed olid selle kasuks otsustanud ise, mitte aga Rousseau´ pärandi mõjul.

Filmiõhtu sissejuhatuseks vaadati ühiselt dokumentaalfilmi „For Cod´s Sake“ (valminud 2009.a.; lavastaja: Folke Rydén (Rootsi)), mis tutvustas Läänemere tursa halba olukorda ja näitas ilmekalt, et Euroopa Liidu (lüh. EL) senise kalanduspoliitika jätkudes võib tursk Läänemerest kaduda juba lähitulevikus. Filmist ilmnes, et EL-i juhtkond tegutseb isegi praeguses, tursale püsimajäämise seisukohast üliohtlikus olukorras pigem kalatöösturite kui looduskaitsjate soovitusi arvestades ja lükkab päästva lahenduse muudkui edasi.

Õhtu lõpetas lühifilm „Aga kui tegelikkus on väljamõeldis?“ (ingl. k. „What If Reality Is Fiction?“), mis pajatas sellest, et tänapäeval osutub aina suurem hulk vandenõuteooriateks tembeldatud asju lähemal vaatlemisel ehtsaks vandenõuks. Film kutsus vaatajat üles mõtlema oma peaga ja suhtuma peavoolu ajakirjanduse pakutavasse väga (allika)kriitiliselt.

Teisel päeval kl. 11 avati suvekool pidulikult – lipuheiskamise ja hümnilaulmise saatel. Kl. 12 rääkis Tallinna Ülikooli õppejõud, bioloog Tõnu Ploompuu oma loengus „Eugeenika XXI sajandil“ sellest, kuidas on inimese tõuaretust tehtud varem ja kuidas tehakse käesoleval sajandil. T. Ploompuu juhtis tähelepanu ka dotatsioonide kahjulikule mõjule tänapäeva inimese ja üldse kogu ühiskonna arengule.

Järgmises loengus (pealkiri: „Eesti jätkusuutlikkus“) tutvustas ühiskonnateadlane, emeriitprofessor Ülo Vooglaid ühiskonna, üldse inimkoosluse nõrku kohti ja rääkis, kuidas need kõrvaldada ning mis juhtub siis, kui need jäetakse kõrvaldamata. Ettekandja sõnul meenutab kaasaja Eesti ühiskond „Titanicut“, mis kihutab valel kursil jäärapäiselt oma hukule vastu. Jäämäega kokkupõrkamist oleks täiesti võimalik vältida, kuid seni pole seda teha tahetud, kuna ollakse veendunud kursi (ainu)õigsuses.

Suvekooli üllatusesinejaks oli sedapuhku itaallane, kes rääkis sellest, mis Itaalias nüüdisajal tegelikult toimub ja millised on itaallaste tegelikud hoiakud mitmegi võtmetähtsusega küsimuse suhtes. Kuulajate soovil peatus esineja üsna pikalt ka Mussolini, fašismi ja maffia rollil itaallaste elus.

Filmiõhtu ajal vaadati ühiselt Jüri Lina tänavu valminud dokumentaalfilmi „Täitmatu Uroboros“.

Kolmandal, ühtlasi viimasel päeval korraldati „Madissoni kutsikate“ vahedusse lähedusse jääva Vigala mõisa ees pikk, oma ägeduselt kohati ajurünnakut meenutav arutelu olukorrast Eestis, mujal Euroopas ja RTK-s ning kavandati edaspidiseid üritusi. Lisaks pidas RTK liige Feliks Saarevet ettekande eesti keele taandarengust viimasel ajal ning J. Hatto rääkis oma vanaisa seotusest Vana-Vigala mõisaga.

III Rahvuslaste Suvekool lõpetati piduliku lipulangetamisega 14. augusti pärastlõunal. Suvekoolis osales (koos loengupidajatega) kokku 36 inimest.

„Madissoni kutsikate“ omanik, Pärna turismitaru peremees Reemet Kasekamp hoolitses selle eest, et suvekoolilistel oleks tänavugi kõik soovid täidetud. (Samas paigas peeti ka I ja II Rahvuslaste Suvekool.)

RTK korraldab alates 2009. aasta suvest igal aastaajal ühe koolituse, vastavalt siis kevad-, suve-, sügis- ja talvekooli.

Tõnu Kalvet