II Rahvuslaste Talvekool keskendus energeetikale

Laupäeval, 12. veebruaril 2011 toimus Teine Rahvuslaste Talvekool. Korraldajaks oli Rahvuslaste Tallinna Klubi, nagu läinudki aastal. Talvekool leidis aset ühe Tallinna hotelli konverentsisaalis.

Esimese loengu pidas akadeemik Anto Raukas, kes esitas arvamuse, et Eestisse tuleb ehitada tuumaelektrijaam ainuüksi juba sellepärast, et see tuleb Eestisse "nagunii" ehitada. (Üldiselt kummaline argumentatsioon, mida ma olen Eestis varemgi märganud.) Lektorile oponeeris Raivo Orgusaar, kellega lektor jõudis ühele meelele tuumajaama ehitamises Tallinna kesklinna. Ülemiste vett saaks siis kasutada jahutusveena, mille siis linna elanikud joogiveena ära jooksid, sest kaasaegne tuumajaam on kord nii "ohutu, armas, vajalik ja kasulik".

Teise loengu pidas Argo Loo. Tema juhtis tähelepanu asjaolule, et Rootsis sügavale kalju aluspõhja ladestatud tuumajäätmed on ohtlikud sada tuhat aastat, kuid nelja või viie tuhande aasta tagant on toimunud Rootsis tugev või isegi ülitugev maavärin. Seega: tuumajäätmeid ei ole võimalik ohutult ladustada. Talle oponeeriv tuumaenergia pooldaja väitis, et tänapäeva tuumatehnoloogia kasutab samas ära kogu tekkinud jäätme - see tundus küll olevat vastuolus aine ja massi jäävuse seadusega.

Pärast lõunapausi vaadati pikka ja sisutihedat filmi uue maailmakorra telgitagustest.

Talvekooli jälgis ühtekokku 37 klubilast ja külalist.

Alates 2009. aasta suvest on Rahvuslaste Tallinna Klubi korraldanud kaks suve- ja kaks talvekooli ning ühe kevad- ja ühe sügiskooli.

Jaan Hatto

Jaan Hatto on Rahvuslaste Tallinna Klubi rajaja

Esimene Rahvuslaste Kevadkool keskendus majandusele, politoloogiale ja valimisvaatlusele

Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK) eestvõttel viidi laupäeval, 22. mail 2010 läbi Esimene Rahvuslaste Kevadkool. Üritus toimus Põhja-Tallinnas, täpsemalt Kopli asumis paiknevas Tallinna Kunstigümnaasiumis.

Tõnu Kalveti avasõnade järel käivitus ennelõunal, veidi pärast kella 11 Kevadkooli esimene ettevõtmine - arutelu teemal "Valimisvaatlejate tegevus valimistel". Arutelu juhtis RTK asutaja Jaan Hatto, kes on kogenud valimisvaatleja. Hatto rääkis oma kogemustest valimisvaatlejana ning tutvustas valimispettuse eriliike, s.h. neidki, mida ta ise oli tuvastanud.

Hatto järel jagas oma kogemusi RTK liige Ingrid-Silvia Erikson, kes oli tegutsenud valimisvaatlejana 2009. aasta sügisel toimunud kohalikel valimistel.

Arutelu kujunes elavaks, kuna kohalolijate hulgas oli isikuid, kes olid töötanud valimiskomisjonis ja näinud valimisjaokskonna tööd seetõttu seestpoolt. Nii endised komisjoniliikmed kui ka teised osalejad tegid arvukalt ettepanekuid valimisvõltsingute paremaks tuvastamiseks ja ka ennetamiseks.

Esimese pärastlõunase loengu pidas politoloogia- ja geopoliitika-asjatundja Roman Ubakivi. Selle teemaks oli "Vasak- ja parempoolsusest poliitikas". Ubakivi andis ülevaate kolme peamise maailmavaate - parempoolse, liberaalse ja vasakpoolse - põhitunnustest ning mainis ka nende olulisemaid klassikuid ja viimaste teoseid. Oma ettekandes juhtis Ubakivi tähelepanu sellele, et tänapäeva Eestis pole ainsatki poliitilist jõudu, mis oleks oma maailmavaatelt ka tegelikult parempoolne, s.t. vastaks parempoolsele poliitjõule esitatavatele nõuetele. Eesti poliitmaastikul tegutsevad erakonnad on - Ubakivi hinnangul - üksnes vasakpoolsed ja liberaalsed.

Ubakivi toonitas ka välispoliitika erilist tähtsust väikeriigi jaoks. Väikeriigile on ellujäämise seisukohalt ülioluline osata hästi orienteeruda geopoliitikas, rõhutas Ubakivi. Ta andis ka lugemissoovitusi geopoliitika klassikute teostega tutvumiseks.

Teises pärastlõunases loengus käsitles Akadeemia Nord majandusprofessor Ivar Raig rahateemat ja majanduse olukorda. Pealkirja "Euroraha ja majanduskriis" kandnud ettekandes tutvustas Raig Eesti ja Euroopa majanduse seisu ja suundumusi ning selgitas, miks oleks eurole üleminek ja kroonist loobumine Eestile kahjulik.

Eriliselt ebameeldiv oleks Raigi teatel Eestile see, kui Eesti võtaks küll kasutusele euro, kuid Euroopa Liidu (lüh. EL) tugevaima majandusega liige ja ühtlasi suurim sissemaksja EL-i eelarvesse - Saksamaa - loobuks eurost ja võtaks uuesti kasutusele marga. Sel juhul liituks niigi vaene Eesti "vaeste seltskonnaga" ja jääks ka ise aina vaesemaks.

Raig ütles, et euro kasutuselevõtt Eestis oleks mõeldav alles siis, kui Eesti elanike palk ja pension moodustab vähemalt poole praegusest EL-i keskmisest palgast ja pensionist. Hetkel on see vahe aga umbes viiekordne.

Nii Ubakivi kui ka Raigi loeng tekitas kuulajates elavat huvi. Loengupidajat pommitati loengu lõppedes küsimustega väsimatult, teinegikord esitati küsimusi lausa loengu käigus.

Kolmas loengupidaja - Tartu ülikooli õppejõud ning Tartu Hoiulaenuühistu juhatuse liige Andro Roos - saatis korraldajatele küll oma loengu (pealkiri: "Raha ja pangandus") slaidid, kuid teatas Kevadkooli algupoolel SMS-i teel oma ootamatust haigestumisest. Korraldajad loodavad Roosi huvitavat ettekannet kuulda mõnel RTK järgmisel rahvavalgustuslikul üritusel.

Kevadkooli loengutel osales paarkümmend inimest. Nende hulgas oli nii RTK liikmeid kui ka mitteliikmeid. Osalejad väljendasid oma tänu Tallinna Kunstikümnaasiumi (lüh. TKG) direktor Märt Sultsile, kes lubas Kevadkooli läbiviimiseks kasutada TKG ruume. Eriti hinnaliseks muudab selle loa asjaolu, et see anti RTK-le pärast seda, kui algsest toimumiskohast oli RTK-le sisuliselt viimasel hetkel, kõigest kolm (!) päeva enne ürituse toimumist öeldud, et Kevadkooli jaoks ruume kasutada siiski ei lubata. Sults päästis niisiis Kevadkooli edasilükkumisest või suisa ärajäämisest.

Esimese Rahvuslaste Kevadkooliga jätkas RTK eestimeelsete inimeste harimiseks käivitatud üritustesarja. 2009. aasta augustis toimus mäletatavasti Esimene Rahvuslaste Suvekool, 2010. aasta jaanuaris aga Esimene Rahvuslaste Talvekool. RTK-l on kavas seda sarja jätkata.

Tõnu Kalvet

Muutus I Rahvuslaste Kevadkooli toimumispaik

Rahvuslaste Tallinna Klubi eestvõttel toimub laupäeval, 22. mail 2010 Esimene Rahvuslaste Kevadkool.

Algselt Tallinna külje all, Peetri külas toimuma pidanud üritus leiab aset hoopis Põhja-Tallinnas, täpsemalt Koplis asuvas Tallinna Kunstigümnaasiumis (asukoht: Kopli tn. 102a).

Kevadkooli algusaeg ja kava jääb samaks.

Kavas:

11.00 algus ja avamine. Järgneb arutelu teemal "Valimisvaatlejate tegevus valimistel"

13.00 Roman Ubakivi: "Vasakpoolsusest ja parempoolsusest poliitikas"

14.30 lõunavaheaeg

15.00 majandusprofessor Ivar Raig: "Euroraha ja majanduskriis"

17.00 panganduse asjatundja Andro Roos: "Raha ja pangandus"

19.00 rahateemaline film "Moneymasters"

Tallinna Kunstigümnaasiumi juurde saab 1. ja 2. trammiga ning 9. trolliga. Maha tuleb minna "Sirbi" peatuses.

Tõnu Kalvet

55 572 179

info [AT] rahvuslasteklubi [DOT] org

Esimene Rahvuslaste Kevadkool toimub 22. mail Tallinna lähistel

Rahvuslaste Tallinna Klubi eestvõttel toimub laupäeval, 22. mail 2010 Esimene Rahvuslaste Kevadkool.

Üritus leiab aset Tallinna külje all, Tartu maantee ääres, Peetri külas paiknevas BMW esinduses (Reti tee 4).

Kavas:

11.00 algus ja avamine. Järgneb arutelu teemal "Valimisvaatlejate tegevus valimistel"

13.00 Roman Ubakivi: "Vasakpoolsusest ja parempoolsusest poliitikas"

14.30 lõunavaheaeg

15.00 majandusprofessor Ivar Raig: "Euroraha ja majanduskriis"

17.00 panganduse asjatundja Andro Roos: "Raha ja pangandus"

19.00 rahateemaline film "Moneymasters"

Teemad, nagu näha, on päevakohased ja põnevad. Ootame agarat osavõttu.

 

Jaan Hatto

51 90 33 74

 

'

Esimene Rahvuslaste Talvekool näitas patriootide teadmisjanu jätkuvat kasvu

'Rahvuslaste Tallinna Klubi jätkab eestimeelsete inimeste harimist: 2009. aasta augusti algupäevil Vana-Vigalas toimunud Esimese Rahvuslaste Suvekooli väärilise järjena korraldati 2010. aasta 23. jaanuaril ühes Tallinna kesklinna hotellis Esimene Rahvuslaste Talvekool.

Talvekooli kavva kuulusid loengud ja filmid. Üritus ise jagunes kaheks – ennelõunane osa oli mõeldud üksnes klubiliikmeile, pärastlõunane aga juba kõigile asjasthuvitatutele.

Kl. 10 alanud ja peaaegu keskpäevani kestnud arvutikoolitusel õpetati asjasthuvitatud klubiliikmeid vormindama koduleheküljele ülespanemiseks mõeldud materjale ja neid sinna ka üles panema. Samuti selgitati neile klubi kodulehekülje ülesehitust.

Laiemale avalikkusele mõeldud ürituseosa avas kl. 12 jurist Anti Poolamets loenguga „Demokraatia Euroopa Liidu moodi“. Oma loengus tutvustas A. Poolamets vastuolusid demokraatia tavamõiste ja selle euroopaliiduliku, „loova tõlgenduse“ vahel: Euroopa Parlament pole volitustelt tegelikult seadusandlik kogu, Euroopa Komisjon kui pealtnäha täitevorgan on endale haaranud nii seadusandliku kui ka kohtuvõimu volitused, Euroopa Kohus aga loob pretsedendiõiguse alusel ise seadusi, olles seega hakanud seadusandlikuks võimuks.

A. Poolamets võrdles loengus korduvalt Eesti Vabariigi põhiseadust ja Euroopa Liidu põhiseadust (ametliku nimega: Lissaboni lepet) ning juhtis tähelepanu Lissaboni leppe arvukatele sätetele, mis on kas otseses või kaudses vastuolus demokraatia tavaga ja ka Eesti põhiseadusega. Loengus kõlas korduvalt tõdemus: pärast Lissaboni leppe jõustumist (1. detsembril 2009) on Eesti iseseisvus lõplikult läinud.

Järgmises, pealkirja „Inimeste ajupesu instituudid maailmas“ kandvas loengus rääkis julgeolekuspetsialist Mati Kruusimäe ajuloputusvõtteid loovatest ja täiustavatest teadusasutustest, põhirõhuga Suurbritannias asuval Tavistocki Instituudil. Sedalaadi teadusasutustes töötavad inimkonna tippteadlased välja üha uusi viise, kuidas ühiskonna põhiosa senisest veelgi paremini kitsale ülemkihile allutada.

Talvekooli filmide-osas vaadati kolme filmi.

Esimene film, pealkirjaga "Tahtlik Ameerika nõmestamine" (ingl. k. The Deliberate Dumbing Down of America) pajatas sellest, kuidas Ameerika Ühendriikide haridussüsteem on teadlikult üles ehitatud õpilaste varustamisele puudulike või lausa loomuvastaste teadmistega. Sellise hariduspoliitika eesmärgiks on vormida noorest selline kodanik, kes alluks kergesti ühiskonna suunajate mõjutustele. Filmis esines endine pedagoogide koolitaja Charlotte Thomson Iserbyt, kelle tööülesandeks oligi olnud haridusasutuste juhtide ja õpetajate mõjutamine soovitud suunas.

Teine film kandis pealkirja „Nad müüsid oma hinge rock´n´rolli eest“ (ingl. k. They Sold Their Soul for Rock´n´roll) ja tutvustas viise, mille abil inimesi, eriti lapsi ja noori muusika vahendusel juba mitukümmend aastat mõjutatakse, ilma et mõjutatavatel sellest aimugi oleks. Selgus, et „üllataval kombel“ on väga paljudel rokkmuusikutel seos luureorganisatsioonidega. Kolmas film käsitles sellega sarnast teemat.

Filme tõlkis ja kommenteeris jooksvalt Mati Kruusimäe.

Osalejate huvi Talvekoolis räägitu-näidatu vastu oli suur: esinejaid pommitati küsimustega nii innukalt, et üritus kujunes kavandatust seetõttu tuntavalt pikemaks. Korraldajate tähelepanekute kohaselt oli Talvekooli külastajaid veelgi rohkem kui oli olnud Suvekoolis.

Rahvuslaste Tallinna Klubi kavatseb eestimeelsete inimeste silmaringi laiendamist jätkata: kavas on korraldada juba tänavu ka Rahvuslaste Kevadkool ja Rahvuslaste Sügiskool, suvel aga läbi viia Teine Rahvuslaste Suvekool.

Tõnu Kalvet