II Rahvuslaste Kevadkoolis räägiti julgeolekust

Rahvuslaste Tallinna Klubi eestvõttel toimus laupäeval, 4. juunil 2011 Tallinnas II Rahvuslaste Kevadkool.

Kavas oli kolm loengut ja seejärel filmivaatamine.

Avaloengu pidas Eesti Maa- ja Majaomanike Liidu juhatuse esimees, (kinnisvara)jurist Aare Pällin.

Pealkirja "Maa müük välismaalastele - kas tehinguvabadus või kuritegu rahvusliku sõltumatuse vastu?" kandvas loengus meenutas Pällin maa staatuse muutumist Eestis aegade jooksul ja tutvustas seejärel ohte, mida maa vabamüüki laskmine endas kätkeb.

"Läbi aastasadade on selgunud tõsiasi: sageli toovad võõrad siinse rahva elukorralduse ning väljakujunenud haldusjaotuse, kultuuri ja kombed ohvriks oma saamahimule," meenutas Pällin ja hoiatas oma loengu lõpetuseks: "Olles olukorras, kus Eesti Vabariigis on kõige suurem kodakondsuseta isikute ning sisserännanute osakaal Euroopa Liidus, viib maa ostu lubamine välismaalastele ilmselgelt ära viimasegi rahvusliku kaalukeele. Suurenev migratsioonioht ning nn. lahtise rahva teke slaavikeelsetest piirkondadest pärit palgatööjõu näol muudab Eesti oluliselt haavatavamaks toidutervise ning rahvusliku kaitse seisukohalt. Ohtu satub nn. lokaalkaitse doktriin ning kasvavad siseriikliku julgeoleku riskid."

Teise loengu pidas professor Mart Raukas. Tema loengu pealkiri oli "Demokraatiast Vana-Kreekas". M. Raukas juhtis kuulajate tähelepanu asjaolule, et algne, vana-kreeka demokraatia oli väga paljuski teistsugune kui see, mida meile tänapäeval demokraatia pähe esitatakse. Loengupidaja andis mitu kasulikku ja üsna lihtsaltteostatavat soovitust, kuidas rakendada algusaegade, rikkumata demokraatia põhimõtteid ja võtteid kaasaja Eestiski.

Kolmanda loengu pidas Kaitseliidu ülema ja Albaania valitsuse küberjulgeolekunõunik Raul Rikk. Tema loeng käsitles küberjulgeolekut, samuti küberruumi pakutavaid eeliseid ja ühtlasi selles peituvaid ohte. R. Rikk rõhutas, et e-ühiskonna arengult on Eesti väga paljudest maailma riikidest ees ning suudab seetõttu olla "küberrindel" tõeliselt arvestatav jõud.

Loengute järel vaadati ühiselt dokumentaalfilmi "Sinimäed" ja mõnda filmilõiku muudelgi harivatel teemadel.

Kevadkoolis osalenute huvi loengute vastu oli selgi korral väga suur. Loengupidajad külvati küsimustega lausa üle.

Teises Rahvuslaste Kevadkoolis osales 23 kuulajat-vaatajat. Ettevõtmine toimus hotelli "Tallink Express" kohviku konverentsisaalis.

Rahvuslaste Tallinna Klubi korraldab alates 2009. aasta suvest igal aastaajal ühe hariva ürituse (vastavalt kevadkooli, suvekooli, sügiskooli ja talvekooli). Järgmisena on sedalaadi üritustest kavas III Rahvuslaste Suvekool, mis kõigi eelduste kohaselt toimub tänavu augustis ja Tallinnast väljas.

Tõnu Kalvet

 

 

Teine Rahvuslaste Kevadkool tulekul!

Rahvuslaste Tallinna Klubi eestvõttel korraldatakse 2011. aasta juuni esimesel laupäeval Teine Rahvuslaste Kevadkool.

Koht ja aeg:
4. juunil 2011 algusega kell 12.00 Tallinnas, hotelli "Tallink Ekspress" kohviku konverentsisaalis.

Kavas:

12.00-13.00 Aare Pällin. "Maa müük välismaalastele - kas tehinguvabadus või kuritegu rahvusliku sõltumatuse vastu?"

13.30-14.30 Mart Raukas. "Demokraatiast Vana-Kreekas"

14.30 Lõuna

15.00 Raul Rikk. "Küberjulgeolek"

17.00 Film (hetkel veel täpsustamisel).

Muud tingimused: osalustasu on poolteist eurot inimese kohta. Istekohta saada soovijail kohale tulla 10 minutit enne ürituse algust.

 

Jaan Hatto,

Rahvuslaste Tallinna Klubi rajaja

Rahvusliku Koguja" aprillinumber ilmunud!

2011. aasta aprilli eelviimasel nädalal ilmus Rahvuslaste Tallinna Klubi ja Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu ühishäälekandja, ajalehe "Rahvuslik Koguja" järjekordne number.

Aprillinumbris on juttu nii sise- kui välismaistest asjadest. Viimaste osakaal on varasemaga võrreldes suurem, kuna 2011. aasta avakolmandikul on laias maailmas toimunud paljugi sellist, mis mõjutab üha enam Eestitki.

Kõnealust lehenumbrit lugedes saab lugeja teada,

- mis asjaoludel saabub padumaterialistliku mädamaailma lõpp;

- et kogu maailma toidu vitamiini- ja mineraalisisaldust reguleeriv seadus nimega Codex Alimentarius liigitab toidulisandid mürkide (!) hulka ja piirab oluliselt ligipääsu loodusravimitele;

- mis vahe on olmepoliitikal ja ulmepoliitikal;

- mis tegi Liibüast kolonel Muammar Kaddafi valitsuse all Aafrika ühe rikkama riigi ja miks "arenenud" lääneriigid Liibüale tegelikult kallale tungisid;

- miks on intressipõhine rahandus ühiskonna vähkkasvaja ja kuidas sellest vabaneda;

- millised vead tehti Jaapanis asuva Fukushima tuumaelektrijaama kavandamisel ja ehitamisel ning millised on peamiste alternatiivsete energiaallikate voorused ja ohud;

- kuidas eestlane peab valimisvaatlejat... riigikukutajaks!

- et eestlane otsustas 2011. aasta Riigikogu valimistel (taas) etnosuitsiidse masohhismi kasuks.

Välisuudisterubriigis on juttu sellest, et:

- rohkem kui 40 protsenti Tšehhi elanikest tahab, et mustlased saadetaks riigist välja;

- valgenahalised jäid New Yorgi ja selle ümbruskonna elanike hulgas vähemusse;

- Süüria mässajaid juhitakse (ka) Iisraelist.

Rubriigis "Kroonika" on tehtud valik viimase paari kuu jooksul toimunud olulisematest rahvuslaste ettevõtmistest.

"Rahvusliku Koguja" aprillinumber on - esmakordselt lehe ajaloos! - pooleldi värviline: värvitrükis on nii esi- kui ka tagakülg. Lehe hind (pool eurot) on sellele vaatamata endine, maht (4 lk.) samuti.

Aprillinumbrit ja ka varasemaid tänavusi lehenumbreid saab osta, kui eelnevalt kirjutada e-aadressil info[ät]rahvuslasteklubi.org.

Tõnu Kalvet,

"Rahvusliku Koguja" peatoimetaja

Esimene Rahvuslaste Sügiskool keskendus ühistegevusele

Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK) eestvõttel toimus 4. detsembril 2010 ühes Tallinna kesklinna hotellis Esimene Rahvuslaste Sügiskool.

Kavas olid ettekanded ja filmid.

 

Eestlaste ühistegevusest läbi aegade ', '

Põhiettekande pidas Eesti Maaülikooli professor Jaan Leetsar. Selle pealkiri oli „Eestlaste ühistegevusest läbi aegade“.

Prof. Leetsar andis ülevaate ühistegevuse käekäigust Eestis, samuti seda soodustanud või takistanud teguritest. Ta tutvustas ka ühistegevuse olukorda ja kaalukust teistes Põhjala riikides, eeskätt Rootsis ja Taanis.

Ettekande lõpuosas andis lektor kasulikke näpunäiteid, kuidas tänapäeva Eestis pigem vinduvale ühistegevusele uut elu sisse puhuda.

Kuulajates tekitas see ettekanne ülisuurt huvi, mistõttu kulus lektoril küsimustele vastamiseks rohkem kui tund.

J. Leetsar on kirjutanud ühistegevusest mitu raamatut ja arvukalt artikleid.

Tugevast ja tõhusast organisatsioonist

Teise ettekande pidas RTK rajaja, teenekas iseseisvuslane, Eesti Rahvusliku Liikumise juhatuse liige Jaan Hatto. Tema ettekanne kandis pealkirja „Tugev ja tõhus organisatsioon“.

J. Hatto tutvustas tugeva, tõhusalt toimiva organisatsiooni omadusi ja nende saavutamise teid. Samuti rääkis ta näidete varal sellest, kuidas tuvastada ja eemaldada tugeva ja tõhusa organisatsiooni loomisele vastutöötavaid isikuid. Ühtlasi uuris ettekandja RTK senise tegevuse vastavust nõuetele, mis säärasele organisatsioonile esitatakse. Kokkuvõtteks tõdes klubi rajaja, et RTK areng on kulgenud päris hästi, ilma suuremate tagasilöökideta, kuid arenguruumi on organisatsioonil sellegipoolest veel omajagu.

Kaks kaasa mõtlema sundivat filmi

Filmiõhtu jooksul vaadati kahte filmi. Esimeseks oli menufilmi „Ajavaim“ (saksa k. „Zeitgeist“) 2. film, teiseks aga silmiavav dokumentaalfilm „Äratushüüd“ (inglise k. „Wake up call“). Mõlemad olid eesti subtiitritega. Kuna „Ajavaim“ on ajakirjanduse kaudu paljudele tuntud, siis seda suuremat huvi äratas teine film.

Ettekannete ja filmide vahelise aja täitis elav arutelu, mis ei katkenud söögivaheaegadelgi. Keskpäeval alanud üritus lõppes alles õhtul poole üheteistkümne paiku.

Kokku osales Esimeses Rahvuslaste Sügiskoolis 33 inimest + välislektor (prof. Leetsar).

Vaimuvalguse jagamine seni ja edaspidi

Esimene Rahvuslaste Sügiskool oli RTK korraldatud rahvavalgustuslikest üritustest juba viies. Enne seda korraldas RTK veel 1. Rahvuslaste Talvekooli (2010. aasta jaanuaris), 1. Rahvuslaste Kevadkooli (2010. aasta mais) ning 1. ja 2. Rahvuslaste Suvekooli (vastavalt 2009. ja 2010. aasta augustis). RTK-l on kavas eesti rahvale vaimuvalguse jagamist kindlasti jätkata.

Tõnu Kalvet

Teine Rahvuslaste Suvekool laiendas rahvuslaste kandepinda

Rahvuslaste Tallinna Klubi eestvõttel toimus 13.-15. augustini 2010 Teine Rahvuslaste Suvekool. Toimumispaigaks oli Lääne-Raplamaal Vana-Vigala alevikus paiknev kohvik "Madissoni kutsikad" ja Pärna turismitalu.

Suvekooli raames peeti loenguid ja vaadati filme. Samuti oli just Suvekooli ajaks toodud Pärna turismitallu üks fotonäitus, mis käsitles tuumajaamade mõju loodusele.

Osales 28 inimest, tuntav osa neist esmakordselt. Kõigil osalejatel jäi tänavusest Suvekoolist hea mälestus ja tekkis tahtmine sarnastel üritustel osaleda ka edaspidi. Seeläbi laienes rahvuslaste kandepind veelgi.

Tõnu Kalvet