Ülevaade VI Rahvuslaste Kevadkoolist

23. mail 2015 toimus VI Rahvuslaste Kevadkool. Teadmishimuliste patriootide harimiseks mõeldud koolituse korraldas seekordki Rahvuslaste Tallinna Klubi.

Kavas oli kaks loengut ja üks ühisfilmivaatamine. Loengupidajaks olid teaduste doktorid, filmi oli aga vändanud rahvusvahelise tegutsemishaardega režissöör.

Avaloengus „Põrandaalune demokraatia Eestis XXI sajandil” tutvustas loodusteaduste doktor Matti Masing Eesti ühiskonna kitsaskohti ja nende põhjusi ning pakkus lahendusi. Masingu hinnangul on meie ühiskonna põduruse peapõhjus selles, et võim ei kuulu sellele, kellele ta põhiseaduse järgi peaks kuuluma – rahvale. Väljapääs Eestit vaevavast kriisist leitakse Masingu veendumuse kohaselt alles siis, kui inimesed on vaimselt ärganud, on muutunud kodanikeks selle sõna parimas tähenduses – harituks, aktiivseks, leidlikuks, koostööaltiks – ning on asunud oma õiguste eest võitlema.

Teises loengus rääkis õigusteaduste doktor Igor Gräzin Eesti merepiiriga seonduvast.

Gräzin keskendus kahele alateemale: 1) Eesti-Vene uut merepiiri määratleva lepinguga kavatseb Eesti juhtkond loovutada Narva lähikonnas Venemaale lihtsalt niisama (!) mitusada ruutmiili Eesti territoriaalmerd, mistõttu Eesti Vabariik muutub veelgi väiksemaks kui oli Nõukogude Eesti; 2) Eesti juhtkonna 1994. aastal tehtud otsus, tõmmata merepiir rahvusvahelise õigusega lubatud kauguselt tagasi, oli ja on siiani riigile kahjulik.

Gräzin juhtis tähelepanu märkimisväärsele asjaolule: nagu 1994. aastal, nii ei taha Eesti riiki vähendavaid piirimuudatusi läbisuruvad poliitikud arvestada asjatundjate seisukohtadega – NB! muudatuste suhtes täiesti eitavate seisukohtadega! - praegugi. Selle asemel eelistavad läbisurujad andmeid moonutada, varjata või lausa valetada.

Gräzini hinnangul on Eesti nõrkuseks oskamatus läbirääkimisi pidada, oma õiguste eest seista. Selle peamiseks põhjuseks on asjaolu, et Eesti läbirääkijad ei tunne oma partnerite mõttelaadi ega käitumisharjumusi.

Kevadkooli lõpetuseks vaadati Jüri Lina tänavu kevadel valminud dokumentaalfilmi „Januse efekt”. Rootsis elav eesti filmilavastaja Lina tutvustab seal oma uusimaid uurimistulemusi selle kohta, kuidas Lääs aitas omal ajal kommuniste (salaja) võimule mitmel pool maailmas ja neid toeka abi najal ka võimul hoidis.

„Januse efekt” näitab selgelt otsese seose olemasolu salaseltslaste (eeskätt vabamüürlaste) ning sotsiaaldemokraatide, sotsialistide ja kommunistide vahel. Kõnealuse linateose tarbeks ainest hankides käis Lina koos assistendiga paljudes maailma riikides ja leidis sealt tihtipeale lausa rabavaid andmeid sisaldavaid, kuid (seni) mahasalatud dokumentaalseid tõendeid.

Muide, VI Rahvuslaste Kevadkoolis viibis algusest peale Marju Toom – Rahvuslaste Tallinna Klubi liige, kelle innukal pealekäimisel võtsid Eesti ja Tallinna võimud nõuks rajada Tallinnasse üleriiklik kommunismiohvrite memoriaal.

Ühtekokku osales tänavuses rahvuslaste kevadkoolis veidi üle kahekümne inimese. Kevadkool viidi läbi Tallinna Puuetega Inimeste Kojas (Endla tn. 59). Üritusel sai osta Rahvuslaste Tallinna Klubi häälekandja – ajalehe „Rahvuslik Teataja” – uusimat ja ka mitut varasemat numbrit, samuti ajalehe „Eesti Maleelu” uusimat numbrit.

Rahvuslaste Tallinna Klubi korraldab teadmishimuliste harimiseks mõeldud koolitusi (vastavalt rahvuslaste kevad-, suve-, sügis- ja talvekoole) alates 2009. aasta augustist.

Tõnu Kalvet

 

Tänavune rahvuslaste kevadkool toimub 23. mail Tallinnas

Laupäeval, 23. mail 2015 toimub VI Rahvuslaste Kevadkool. Tallinna Puuetega Inimeste Koja (Endla tn. 59) õuemajas korraldataval üritusel on kavas kaks loengut ja üks filmivaatamine.

KAVA:

11.00 Avasõnad

11.05 Igor Gräzin. „Merepiirist”

12.30 Matti Masing. „Põrandaalune demokraatia Eestis 21. sajandil”

13.45-14.00 Väike vaheaeg

14.00 Film: „Januse efekt. Baali orjad“ (lavastaja: Jüri Lina, valmimisaasta: 2015)

Osalustasu neli eurot.

VI Rahvuslaste Kevadkooli korraldab Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK).

RTK viib oma liikmete ja teistegi harimiseks läbi koolitusi (vastavalt kevad-, suve-, sügis- ja talvekoole) alates 2009. aastast. Neil koolitustel on osalenud nimekaid haritlasi paljudelt elualadelt.

Tallinna Puuetega Inimeste Koda asub Kristiine Keskuse ja Hipodroomi vahelisel alal. Ligipääs ühistranspordiga, tasuta parkimine nii maja ees kui taga. Kesklinna suunast tuleks sõita Koskla tänava kaudu, sest Endla tänavalt ei saa teha vasakpööret Mooni tänavale. Rongiga tulles minna maha Lilleküla peatuses. Sobivad bussiliinid: nr. 16, 17, 21, 21b, 22, 23, 24, 24a, 26, 26a, 32, 33 ja 47. Trollid: 1, 3, 4, 5, 6, 7, 9.

Lähem teave:

Jaan Hatto (tel.: 51903374; e-post: stuvsta[ät]hot.ee)

Tänavuse rahvuslaste kevadkooli toimumisaeg ja -koht teada

Teadmishimuliste inimeste haridusjanu kustutamiseks mõeldud koolitus - tänavune rahvuslaste kevadkool - peetakse 23. mail Tallinna Puuetega Inimeste Koja õuemajas (Endla tn. 59).

Algus on kl. 11. Kavas on loengud ja ühisfilmivaatamine.

Täpsem kava, samuti osavõtutingimused avalikustatakse hiljemalt tuleva nädala alguses.

Lähemat teavet kevadkooli kohta jagab Jaan Hatto (e-aadress: stuvsta[ät]hot.ee, tel.: 51903374).

Kevadkooli korraldajaks on Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK).

RTK korraldab rahvuslaste kevad-, suve-, sügis- ja talvekoole juba alates 2009. aasta suvest.

Tõnu Kalvet

Ülevaade V Rahvuslaste Sügiskoolist

Laupäeval, 13. detsembril 2014 toimus V Rahvuslaste Sügiskool. Korraldajaks oli tavakohaselt Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK). Tallinna Puuetega Inimeste Kojas (Endla tn. 59) läbiviidud rahvavalgustuslikul üritusel olid kavas loengud ja ühine filmivaatamine.

Avaloengus („Kuidas Eesti endale värvid sai?”) andis RTK liige, omaaegne vabadusvõitleja Elmo Ant ülevaate Eesti alal 13. sajandist alates kasutatud olulisematest lippudest ja lipuvärvidest ning nendega seotud huvitavatest ajaloolistest seikadest. Loengupidaja peatus ka Eesti rahvusvärvide sünnilool ning katsetel iga hinna eest muuta Eesti riigilipp – Põhjamaade eeskujul – ristilipuks. Ta juhtis tähelepanu märkimisväärsele asjaolule: alates 2006. aastast, kui muudeti lippe käsitlevat seadust, pole Eesti Vabariigil enam ametlikult RIIGIlippu, on vaid RAHVUSlipp. (NB! vabadusvõitlejana kandis Elmo Ant nime Valdo Paddar.)

Teises loengus („Vene sõjaväelaste lahkumine Eestist „pärast ešelone””) meenutas RTK liige, endine Eesti Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ametnik Marju Toom nõukogude okupatsioonivägede sõjaväelaste ja nende perede väljasaatmisega seonduvaid sündmusi ja asjaolusid. Toom kirjeldas väljasaadetud seltskonda, selle põhiliike, ja mainis takistusi, mida Eesti võimud mida aasta edasi, seda rohkem okupantide väljasaatmisele tegid. Toomi sõnul väljastanud ta migratsiooniametnikuna väljasaatmisdokumendid u. 150 000-le okupandile. Kui Eesti võimud ei asunuks takistusi tegema, siis väljastanuks rohkematelegi. Loengupidaja kinnitusel moodustasid 2007. aasta kurikuulsa aprillimässu osavõtjate põhiosa just (siiajäänud, õigemini: -jäetud) okupatsioonivägede sõjaväelaste perest pärit noored, kel impeeriumimeelsus juba maast-madalast veres.

Kolmandana rääkis RTK liige, ajalehe „Rahvuslik Teataja” nõukogu liige Lauri Õun enda ja klubikaaslase Aimer Halopi septembrikuisest Brüsseli-reisist ning selle käigus saadud õppetundidest. Pealkirja „Unustamatu Brüssel. Reisimuljeid meie praeguse impeeriumi pealinnast” kandnud ettekande ilmestamiseks kasutas Õun kõnealusel reisil tehtud fotosid ja videosalvestusi. Ettekandest selgus, et Brüssel on Euroopale võõrast kultuuriruumist massiliselt (!) saabunud sisserändajate mõjul muutunud paigaks, kus valgel inimesel pole elada meeldiv (mõtlemapanev fakt võõrmõju kohta: levinuim poisslapsenimi Brüsselis on... Muhamed!) ning et Belgia ühiskond üldse on seetõttu pingetest tulvil ja mäda.

Sügiskooli lõpetuseks vaadati Põhja-Korea filmi „Propaganda”, mis tutvustas lääneriikide juhtkonna toel levitatavaid propagandavalesid ja paljastas olulisemaid ajuloputusvõtteid. Nüüdseks juba üle paarikümne aasta lääneriikide propagandavalede mõjusfääris elanud sügiskoolilistele, kel kogemus ka nõukogudeaegsest propagandast, tulid filmisloetletud ja -kirjeldatud manipuleerimisvõtted väga tuttavad ette.

Ajapuudusel jäi seekord ära algselt kavas olnud loeng „Organisatsioon: kas demokraatlik või juhikeskne?”, mille pidi pidama RTK rajaja, Eesti üks paremaid demokraatia-asjatundjaid Jaan Hatto, kes on ühtlasi „demokraatiaõpikuks” peetava ülevaateteose „Kuhu kadus Eesti demokraatia?” autor. Hatto peab selle loengu aga kindlasti mõnel järgmisel RTK korraldataval rahvavalgustuslikul üritusel.

V Rahvuslaste Sügiskoolis osales 16 inimest.

Rahvuslaste Tallinna Klubi korraldab harivaid üritusi (vastavalt rahvuslaste suve-, sügis-, talve- ja kevadkoole) alates 2009. aasta suvest. Väljaõpe on olnud seega järjepidev.

Tõnu Kalvet

 

V Rahvuslaste Sügiskool toimub 13. detsembril

Tänavune rahvuslaste sügiskool toimub laupäeval, 13. detsembril 2014 Tallinna Puuetega Inimeste Koja (Endla tn. 59) õuemajas. Tallinna Puuetega Inimeste Koda asub Kristiine Keskuse ja Tallinna hipodroomi vahelisel alal. Ligipääs ühistranspordiga, tasuta parkimine nii maja ees kui taga.

SÜGISKOOLI KAVA:

13.00 Algus ja avamine
13.00 Loeng: Elmo Ant. „Kuidas Eesti endale värvid sai?”
14.15 Väike vaheaeg
14.30 Loeng: Marju Toom. „Vene sõjaväelaste lahkumine Eestist „pärast ešelone””
15.15 Väike vaheaeg
15.30 Loeng: Aimer Halop ja Lauri Õun. „Unustamatu Brüssel. Reisimuljeid meie praeguse impeeriumi pealinnast”
16.15 Väike vaheaeg
16.30 Loeng: Jaan Hatto. „Organisatsioon: kas demokraatlik või juhikeskne?”
17.00 Filmiõhtu: „Propaganda” (Põhja-Korea).

Osavõtutasu kolm eurot.

Tänavune rahvuslaste sügiskool on järjekorras juba viies. Korraldajaks nii sel korral kui ka kõigil eelmistel kordadel on Rahvuslaste Tallinna Klubi.

Rahvuslaste Tallinna Klubi korraldab harivaid üritusi (vastavalt rahvuslaste suve-, sügis-, talve- ja kevadkooli) juba alates 2009. aasta suvest.

Jaan Hatto,
V Rahvuslaste Sügiskooli korraldustoimkonna juht
Tel.: 51903374
E-post: stuvsta[ät]hot.ee