Narva tanki eemaldamisplaan kui hoolimatusesümbol

Lisainfo

Kategooria: Arvamusartiklid

Avaldatud: reedel, 05. augustil 2022. 12:42

Kirjutas Tõnu Kalvet

Klikke: 199

Mille võrdkuju on Narva tank? Mida ta tähistab?

Neile küsimustele on nüüdis-Eestis vastatud palju ja innukalt. Üks enamlevinud vastusevariante neile on: „Narva tank on okupatsioonisümbol. Täpsemalt: Nõukogude okupatsiooni sümbol.”

Hüva. Oletagem hetkeks, et seda ta ongi.

Ent nüüd on sobiv hetk küsida: mille võrdkuju (võõrsõnaga: sümbol) on siis Narva tanki eemaldamine? Kas okupatsioonist vabanemise võrdkuju?

Vastus on sama lihtne kui iseenesestmõistetav: selle tanki eemaldamine on selgemast selgem hoolimatusesümbol. Eesti võimude hoolimatuse ja tänamatuse sümbol narvakate ja teistegi sealtkandi elanike suhtes. Sest selle teoga kavatsevad Eesti võimud „tänada” sealseid inimesi selle eest, et nood on olnud pärast 2007. aasta aprillimässu Eestile väga ustavad ning on varustanud viimase kolmekümne aasta jooksul Eesti riiki võrdlemisi odava elektri- ja soojusenergiaga.

Eestis valitseb aina süvenev kriis: elektrihind aina tõuseb, elukallidus niisamuti. Seega oleks enesestmõistetav, et Eesti võimude kogu aur läheks selle kahe raskusega võitlemisele. Sest just need raskused on praegu Eesti tõelised vaenlased.

Selle asemel otsitakse aga alistamistvajavaid raskusi ja vaenlasi hoopis sealt, kus neid pole. Sõditakse nõukogudeaegsete mälestusmärkidega lausa palehigis, endal rind uhkusest kummis.

Hingesülitajate „tänu”

Aga oletagem hetkeks, et Eesti võimudel tõepoolest õnnestub kõrvaldada kõik nõukogudeaegsed mälestusmärgid, sealhulgas ka Narva tank. Mis muutuks sellest siis paremaks? Kas elektrihind alaneks hüppeliselt, muutuks inimestele taskukohaseks? Kas elukallidusekasv peatuks, vahest koguni taandareneks?

Oleks tõeline ime, kui see juhtuks. Hulga tõenäolisem on aga hoopis see, et elektriarveid tasuda muutub väga suurele osale Eesti elanikest ülejõukäivaks, ja et üleüldine elukallidus tõuseb lausa pöörastesse kõrgustesse.

Mida peavad sel puhul arvama ja tegema Narva, üldse Ida-Viru inimesed, eriti energeetikud ja viimaste perekonnad? Nad ju teavad, et sealsete elektrijaamade toodetava elektri omahind on endiselt kaunis madal. Ent ometi tuleb neil sama (!) elektrit osta elektribörsi kaudu tagasi sellise hinnaga, mis lööb rahakoti põhja augu. Ja samal põhjusel toimunud üleüldise hinnatõusu tõttu on neile kättesaamatud paljud kaubad ja teenused, mis varem olid täiesti taskukohased.

Kui see pole kohalike elanike mõnitamine, neile hinge sülitamine, siis mis see veel on?! Kas see ongi siis Eesti riigi tänu nende ustavuse ja leplikkuse eest?

Kui narvakad peaks leppima mõnitamisega, siis igatahes minu lugupidamine nende vastu kahaneb küll peaaegu olematuks. Olen ise pärit kandist, kus mõnitamine, tahtlik alandamine ei jäänud karistuseta – õigusega „Eesti Metsikuks Lääneks” peetavatelt „Kopli liinidelt”. Ülekohut ei andestatud ega unustatud meil kunagi. Oli mõeldamatu, et ülekohtuohver pärast veel poeks talle kurja teinule, lipitseks tolle ees.

Millised vastusammud mõnitajatele valivad Narva-kandi elanikud, jääb juba nende endi otsustada.

Tähtis on vaid, et hoolimatuse- ja tänamatusesümboli kavandajaile antaks selge sõnum: „Siiamaani, ja mitte sammugi kaugemale! Tõmbuge tagasi!”

Tõnu Kalvet

P.S. Mingit riigivastasust ei maksa narvakate vastusammude puhul otsida, kuna eneseväärikuse kaitse ei liigitu riigivastasuseks kohe kuidagi. Küll aga saab riigivastaseks pidada tegevust, millega on teadlikult halvendatud väga paljude inimeste elu-olu, tõugates neid üha sügavamale vaesusse, ja tehes seda veel eriti alandaval viisil.  

T. K.

© Tõnu Kalvet

ISAMAA Erakond – Eesti verivärske valitsuse sulavkaitse

Lisainfo

Kategooria: Arvamusartiklid

Avaldatud: esmaspäeval, 18. juulil 2022. 11:50

Kirjutas Tõnu Kalvet

Klikke: 325

Väikegi võib olla suur. Kui olukord seda võimaldab. Selle tõe igikehtivust näitas ilmekalt ka Eesti verivärske valitsuse pealtnäha väikseim liige – ISAMAA Erakond. Oskuslikult manööverdades, läbimõeldult tegutsedes oskas see partei mängida valitsusliidu-läbirääkimiste eel ja ajal ennast palju mõjukamaks kui saanuks oodata ta parlamendiesinduse ja valijatoetuse suuruse (loe: väiksuse) põhjal. Oskas mängida end võtmekujuks – selleks, kellest olenes suuresti nii sündiva valitsuse nägu kui seegi, kas see valitsus üldse sünnib.

Nii Isamaa konkurendid kui ka nende mõju all olevad peavooluajakirjanduse väljaanded olid valitsusliidu-läbirääkimiste ajal sunnitud tunnistama, et „läbirääkimised on liiga Isamaa nägu”, „Isamaa kasutab alatult ära oma asendamatust”, „Seeder dikteerib valitsusliidu sündi” jne. Olid sunnitud tunnistama, ent midagi selle vastu teha ka ei saanud. Sest oma maletajamõtlemiselt lõviosast Eesti poliitikutest selgelt eristuv Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder kasutas ära kõik võimalused, mida tekkinud olukord pakkus. Malekeeles öeldes: sellal kui teistel olid vaid sundkäigud, olid temal kasutada survestamiskäigud, ja üsna mitu.

Malenuppude puhul on teada, et nende väärtus saab olla kahte laadi: ametlik ja tegelik (=antud olukorrast tulenev). Kui ametlikult on väärtuslikemaks ja seeläbi ka mõjukamaks malendiks lipp ning nõrgimaks malendiks ettur, siis partii ajal võib tekkida seise, kus isegi lipp on etturi vastu täiesti võimetu. Male pole aga pelk (sõja)mäng, vaid on elumudel, päriselu peegeldus. Mõlemas kehtivad ühed ja samad põhimõtted. Malesõbrast erakonnajuht Seeder teab seda suurepäraselt, ta kolleegid ja rivaalid seevastu enamasti mitte.

Seedri ja ta mõttekaaslaste osava tegutsemise tulemusena saavutas Isamaa seekordsetel valitsusliidu-läbirääkimistel rohkem kui kumbki teine valitsuserakond. Ent sellega pole Isamaa roll valitsusliidu tegeliku suunajana veel kaugeltki läbi. Vastupidi, Isamaast oleneb nüüd, kas see valitsus üldse püsib kuni 2023. aasta märtsis toimuvate korraliste Riigikogu valimisteni või mitte.

Kui emb-kumb Isamaa valitsuspartner peaks märtsini jäänud aja jooksul tahtma teha midagi sellist, mis on eesti inimeste heaolule kahjulik ning seetõttu kahjustab ka Isamaa huve, siis on Isamaal lihtne tõmmata kohe pidurit. Ja kui temaga ei arvestata, siis astuda valitsusliidust välja.

Seejärel on Isamaal juba kaks valikut: kas lasta tekkida vähemusvalitsusel ning muuta too – teiste opositsioonierakondade toetuse abil – täielikuks hüpiknukuks, hoides samas oma rinnaesise puhta, või moodustada uus valitsus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Eesti Keskerakonnaga.

Mõlemal juhul säilitaks Isamaa oma rolli võtmekujuna.

Kujundlikult öeldes: Isamaa on Eesti verivärskes valitsuses sulavkaitsme-rollis. Kui Eesti Reformierakond või Sotsiaaldemokraatlik Erakond peaks tegema midagi sellist, mis kruvib ühiskonnas juba niigi suuri pingeid üle taluvuspiiri, siis võtab Isamaa-nimeline sulavkaitse need pinged kohe maha.

Isamaa küllap ainsaks nõrgaks kohaks on ta liikmete tulipäise osa käitumine Ukraina-küsimuses ja Vene-küsimuses. Headest soovidest ajendatuna, kuid läbimõtlematult, poliitiliselt lühinägelikult käitudes võidakse teha palju kahju nii iseendale, erakonnale kui ka kogu Eestile. Tulipäid jahutaks maha ainult külm. Eesti riik aga praegu just selles suunas liigubki, et kütteperioodi alates tuleks väga paljudel Eesti elanikel istuda külmas ja näljas, ning seda kõike riigi juhtkonna puhtideoloogilise jäikuse (loe: soovmõtlemise ja eluvõõruse) tõttu.

Vaevalt et külmetajad ja nälgijad siis valitsust selle eest tänaks. Tulipäid veel ammugi.

Kas maletajamõtlemisega juht koos oma liitlastega suudab tulipead maha jahutada juba enne kõnealuse karini jõudmist, ja karist osavalt mööda loovida, saame teada juba hiljemalt sel sügisel.

Sulavkaitset on aga vaja igal valitsusliidul.

Hea, et verivärskel valitsusliidul on see olemas.

Tõnu Kalvet  

Ootused (loe: nõuded) Eesti uuele valitsusele

Lisainfo

Kategooria: Arvamusartiklid

Avaldatud: reedel, 10. juunil 2022. 20:32

Kirjutas Tõnu Kalvet

Klikke: 608

Eesti valitsuse põhiülesanne aastal 2022 on tagada Eesti rahva ellujäämine. Sellest sõltub ka valitsuseliikmete endi ellujäämine. Ja mitte enam pelgalt ülekantud mõttes, vaid vägagi otseses mõttes. Sest Eesti on nüüdseks, 2022. aasta juuni esimeseks pooleks, jõudnud olukorda, kus probleeme tuleb lahendada juba päriselt, mitte aga näiliselt.

Poliitteatri aeg Eestis on ümber. Põhjus: Eestit tabanud kriis ongi ehtne, mitte pelgalt näiline. Udujutuga sellest jagu ei saa, asendustegevusega samuti mitte. Vaja on tegusid. Sihipäraseid, arukaid, läbimõeldud tegusid.

Loe edasi: Ootused (loe: nõuded) Eesti uuele valitsusele

Eesti lipu kõrvaletõrjujate saatus

Lisainfo

Kategooria: Arvamusartiklid

Avaldatud: laupäeval, 04. juunil 2022. 14:13

Kirjutas Tõnu Kalvet

Klikke: 797

On täna Eesti lipu päev.
See tegema peaks rõõmsaks nagu.
Kui ringi vaatad, kõikjal näed
siis lehvimas üht võõrast plagu.

Sul selgus kiiresti on käes,
siin kõhklustele ruumi pole:
ta heisanud on võõrad väed,
neil nõudmine on suur ja kole:

„Sa aina taandu, tõsta käed,
nii hingest, varast loobu kohe!
Ukrainat nuuma kõigest väest,
vii andamit kui õõnsal’ lohel’!”

Sel lohel saabub mihklipäev,
toob püha Jüri hoop tal kadu.
Ei enam  v õ õ r a s t  vimplit näe.
Siis lehvib kõikjal  E e s t i  plagu.

Tõnu Kalvet

Valminud Tallinnas 4. juunil 2022 kl. 13.16.

© Tõnu Kalvet