Eesti lipu kõrvaletõrjujate saatus

Lisainfo

Kategooria: Arvamusartiklid

Avaldatud: laupäeval, 04. juunil 2022. 14:13

Kirjutas Tõnu Kalvet

Klikke: 559

On täna Eesti lipu päev.
See tegema peaks rõõmsaks nagu.
Kui ringi vaatad, kõikjal näed
siis lehvimas üht võõrast plagu.

Sul selgus kiiresti on käes,
siin kõhklustele ruumi pole:
ta heisanud on võõrad väed,
neil nõudmine on suur ja kole:

„Sa aina taandu, tõsta käed,
nii hingest, varast loobu kohe!
Ukrainat nuuma kõigest väest,
vii andamit kui õõnsal’ lohel’!”

Sel lohel saabub mihklipäev,
toob püha Jüri hoop tal kadu.
Ei enam  v õ õ r a s t  vimplit näe.
Siis lehvib kõikjal  E e s t i  plagu.

Tõnu Kalvet

Valminud Tallinnas 4. juunil 2022 kl. 13.16.

© Tõnu Kalvet

Sini-kollane sudu

Lisainfo

Kategooria: Arvamusartiklid

Avaldatud: teisipäeval, 03. mail 2022. 19:13

Kirjutas Tõnu Kalvet

Klikke: 542

Eestit tabanud on häda,
olukord on täitsa mäda:
igasugu pätid, sulid
Ukrainast meie maale tulid.

Neid üha juurde tulvas, valgus,
neil polnud otsa ega algust.
Tulid naglalt, tulvil kangust,
sest riik ei ilmutanud rangust.

Eesti-tee neil lahti tegi
osa eestlasi, kes segi
ja usub siiralt propajama,
et pätte peabki abistama.

Miks on nii? Sa ära päri!
Osal eestlastest see äri.
Ukraina-värk neil ära tasub,
sellest lõikavadki kasu.

Üha huugab meediamasin,
tootes uudiseid, mil kasin
tõesisaldus ja kõlblusnormid –
sini-kollast propat vorbib:

„Ukrainlased kõik nunnud, head.
Neid oma turjal kandma pead.
Ja kui ka sinu tasku poeb
ehk nende käsi, see ei loe!”

Ja näedki sini-kollast udu
meid vaevamas kui mürgisudu.
Näed laiutamas võõraid värve
su kodumaal, ja söömas närve.

Ja juhtkond käitub nagu tõbras:
end nimetab Ukraina sõbraks,
ei oma rahval’ appi tõtta,
vaid riiki hoopis tõukab sõtta.

Siis relvi, demineerijaid
ja jamade planeerijaid
meilt saab punt riigipöörajaid,
Ukraina rahva nöörijaid.

„Mis oma rahva vintsutused?!”
Eliit meil neile kõrgelt kuseb.
Need teda sugugi ei paina,
tal prioriteediks ju Ukraina.

Malorosse toetab heldelt,
öeldes eestlasele selgelt:
„Olema pead rahakotiks!
Keda muidu me siis kotiks!?”

On me eliidil umbes aju,
ta ikka veel ei adu, taju:
kord sini-kolla-sudu hajub,
Ukraina aga mutta vajub.

Siis kaovad me tänavapildist
banderalaste lipud, sildid,
mis rängalt riivanud on silma,
meid ärritanud ammuilma.

Ja kaob ka iga maloross,
kes käitund nagu Eesti boss
ja trikitand kui võlur Oz.
Tal muidu välja läheks toss.

Eliiti aga tabab pila,
tast imbub sini-kollast ila.
Ja rahvas pugejaid ei talu,
neil’ pähe istutab puuhalu.

Tõnu Kalvet

Valminud Tallinnas 3. mail 2022 kl. 17.26.

© Tõnu Kalvet

Mõistatus eesti mehele

Lisainfo

Kategooria: Arvamusartiklid

Avaldatud: kolmapäeval, 20. aprillil 2022. 16:10

Kirjutas Tõnu Kalvet

Klikke: 589

Kes su tõmbab uljalt hoovi,
lubab täita mitu soovi,
enne lippab seksipoodi,
kuhu mõnuriistu toodi?

Kes õrnalt silub patja, püüri,
et mõnuni saaks sindki tüüri?
Kes näitab trimmis reisi, sääri,
ja järele teeb Piret Pääri?

Keda miski teelt ei väära,
kui ihkab sugusõnni, -jäära?
Kes iial mööda sust ei vaata,
ei pelga õhumusi saata?

See on Halõna, Katja, Saara
või Jarõna või Varvara.
Ukrainast tuli – õnne tooma,
su voodielu uueks looma.

Tõnu Kalvet

Valminud 20. aprillil 2022 kl. 15.16 Tallinnas.

© Tõnu Kalvet

Mart Helmest, näkineiust ja isehakanud, kuid eneserahuldajakalduvustega vabastajatest

Lisainfo

Kategooria: Arvamusartiklid

Avaldatud: teisipäeval, 19. aprillil 2022. 12:52

Kirjutas Tõnu Kalvet

Klikke: 620

Mart Helmet näkineiuks pidada käib üle jõu isegi minu kujutlusvõimele, ent ometi meenus mulle just temaga seoses üks vana näkineiu-nali.

Nali ise on järgmine.

Kaks kalurit on paadiga merel. Tõmbavad parajasti võrke välja. Korraga märkab üks kalur, et võrku on jäänud imeilus näkineid – poolinimene, poolkala, nagu nende puhul kombeks.

Kalur võtabki siis neiu võrgust välja, vaatab põhjalikult üle ning laseb viimaks merre tagasi.

„Aga miks!?” küsib teine kalur hämmastunult.

„Aga kuidas?!” küsib vettelaskja vastu.

Küsimus „aga kuidas?!” tekkis minulgi, kui sain teada, et oli asutud korjama allkirju Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (lüh. EKRE) aseesimees Mart Helme eemaldamiseks Riigikogust.

„Eesti Päevaleht” avaldas 19. aprillil 2022 pealkirja „Mart Helme vabastamiseks korjatakse allkirju” all järgmise lühiuudise: „EKRE ühe eesvedaja Mart Helme sõnavõtt Ukraina sõjapõgenike kohta on pannud Eesti inimesed koguma rahvaalgatuse raames allkirju, et ta parlamendisaadiku staatusest vabastada. Riigikogule saab koostada ja esitada vähemalt 1000 allkirjaga pöördumise. Kogutud on juba üle 6000 allkirja.”

See uudis võttis lausa kukalt kratsima. Ja tekitas küsimusi hulgi.

Esmalt: kellel üldse on õigus parlamendisaadikut tagasi kutsuda?

Loomulik, tegelikult lausa ainumõeldav, et üksnes ta valijail. Sest on mõeldamatu, et saadikut saaks tagasi kutsuda ta poliitilised vastased – need, kes ei hääleta ta poolt mitte mingil juhul.

Nüüd tekib järgmine küsimus: kes ta valijad täpselt olid, ja kuidas neid nimeliselt tuvastada?

See polegi nii lihtne kui esmapilgul võib tunduda. Eestis on valimised ju anonüümsed. Puhttehniliselt saaks ju heal juhul kätte andmed nende kohta, kes andsid Helmele hääle e-valimistel. Aga kas ka tegelikult saaks kätte? Kas vastavad andmed polegi nüüdseks hävitatud? Ja kui selgub, et polegi, siis kas neid ikka saaks kasutada, kuna seaduse järgi peavad valimised olema meil ju salajased?

Ja kuna Helmele antud e-häälte kogus polnud parlamentipääsuks piisav, siis läheks ikkagi vaja ka tavapärasel viisil ta poolt hääletanute andmeid. Kust aga saada neid? Kas valimiskabiini turvakaamera videosalvestustest? Kas need on üldse alles? Kui on, siis kas piisaval hulgal? Ja taas: kas neid ikka tohib kasutada, kui valimised on meil salajased? Ja kui on tõesti kindel soov muuta seadust nii, et neid andmeid siiski saaks kasutada, siis kas kogu ettevõtmine jääbki üksikjuhtumiks, või luuakse pretsedent, mille najal saab samu võtteid kasutada saadiku tagasikutsumiseks edaspidigi?

Vastus küsimusele „aga kuidas?!”

„Eesti Päevalehe” asjaomase uudise andmeil oli Helme tagasikutsumiseks oma hääle andnuid juba üle 6000. Internetikülje rahvaalgatus.ee andmeil (19. aprilli keskpäeva seisuga) juba lausa 15 990. Aga kas tõesti kõik nad olid Helme valimisringkonnast? Kuidas „Eesti Päevaleht” selle tuvastas? Ja kui olidki, siis kuidas mainitud ettevõtmise algatajad selle saavutasid? Kust pärinesid nende nii täpsed andmed? Kas neil oli ehk endil loodud mingi andmebaas? Ja kui oli, siis kas seaduslikul teel?

Toonastel Riigikogu valimistel kandideeris Helme 12. valimisringkonnas (Pärnumaa) ja sai 9170 häält. Loomulik on eeldada, et vahepeal on osa ta poolt hääletanuist surnud. Seega on see arv nüüd juba väiksem kui 9170.

Ent imed on siiski võimalikud. Oletagem korraks, et tänasegi kuupäeva seisuga on elus kõik 9170 kodanikku, kes andis Helmele toona oma hääle. Sel juhul tekib aga küsimus: mis õigus on ses küsimuses sõna võtta siis ülejäänud 6820-l allkirjastanul? (Matemaatikatehe on lihtne: 15 990–9170=6820.) Kas nemad on nii-öelda asendusliikmed või? Ja kui selleks, et esitada Riigikogule pöördumine, piisab tuhandest allkirjast, siis mida teeb seal ülejäänud 14 990 allkirja? Kas loodetakse, et siis saab pöördumine 14,9 korda vägevam?...

Kuid naaskem imedemaailmast pärisellu! Oletagem hetkeks, et kõiki Eesti andmebaase ühendades ja ka tavakodanike tähelepanekuid kaasates suudetakse tuvastada kõik Helmele toona hääle andnud isikud. Ja kes on siiani elus.

Seejärel tuleks nad kokku tuua ja uurida neilt, kas nad soovivad Helme tagasi kutsuda või mitte. Ja kui peaks selguma, et enamus neist siiski soovib, alles siis tekib kõnealuse allkirjakogumise käivitanutel moraalne õigus nõuda Helme lahkumist Riigikogust. Seaduslikku õigust neil selleks nagunii pole.

Seaduslik õigus allkirjakogumise abil rahvasaadik tagasi kutsuda tekib alles siis, kui valimised on Eestis muudetud nimeliseks. Seda õigust rakendada saab aga täiel määral alles siis, kui on teada kõigi hääletanute asukoht.

Kui kellelgi on tõsine soov, et riigikogulasi saaks edaspidi allkirjakogumise abil tagasi kutsuda, siis tulebki luua olukord, kus oleks täidetud mõlemad äsjamainitud nõuded.

Senikaua kui seda olukorda ei looda, jäävad kõik tagasiastumist nõudvad allkirjakogumised lihtsalt vaimseks eneserahuldamiseks.

Kellele see meeldib, pangu aga vanas vaimus edasi! Ainult arvestagu, et oma nime sääraste algatustega sidudes saab vältimatult külge ohmusildi.

Ohmu ehk loll saab aga teadupärast peksa isegi kirikus.

Muidugi näitab elu, et leidub neidki, kellele pakub naudingut isegi peksasaamine.

Sest jumala loomaaed on tõepoolest väga kirju.

Tõnu Kalvet

P.S. Jätsin siinkohal täiesti teadlikult käsitlemata küsimuse „miks tahetakse Mart Helmet nii kangesti vabastada?”. Vabastatakse ikkagi kedagi, kellelt on võetud vabadus. Tõsi, Toompea lossi on ajaloos tõepoolest kasutatud vanglana. Aga kas kasutatakse praegugi? Ja kas Mart Helme on ikka tõepoolest ainus selle asukas, kes vajab vabastamist, või on kõrgepalgalisi vange seal veelgi?

Kõik need küsimused väärivad aga juba eraldi kirjutist.

T. K.

 © Tõnu Kalvet