Ülevaade IX Rahvuslaste Kevadkoolist

Lisainfo

Kategooria: Klubi koolid

Avaldatud: neljapäeval, 07. juunil 2018. 11:28

Kirjutas Tõnu Kalvet

Klikke: 48

Tänavune rahvuslaste kevadkool toimus 2. juunil Tallinna Puuetega Inimeste Kojas (Endla tn. 59). Kavas oli kolm loengut ja üks film.

Avaloengus tutvustas ettevõtja, endine Tallinna abilinnapea Vladimir Maslov üht kiirraudteeliiki, mis on üheaegselt tõhus, odav ja loodussõbralik – trossrelsi-põhimõttel toimivat „SkyWay”-tehnoloogiat. Sellega võrreldes on näiteks „Rail Baltic” juba tehnika eilne või koguni üleeilne päev.

Maslov kirjeldas „SkyWay” kiirtranspordi omadusi, katsetusi ja tulevikuplaane. Sealhulgas nimetas riike, kus on selle omandamiseks suur juhtkonnapoolne huvi ning asjaomane (eel)töö juba käib.

Maslovi lahkumise järel jätkas „SkyWay”-teemal Juhan Tomson, tutvustades selle ettevõtmise rahastamispõhimõtteid ja eri rahapaigutusvõimalusi. (Tomsoni esinemine asendas geoloog Rein Einasto loengut „Eesti mageveevarust. Veeprobleem”, kuna Einasto ei saanud ühe pakilise, just veeprobleemist tingitud asja tõttu seekord kevadkooli esinema tulla.)

Kuulajate huvi oli elav: nii Maslovile kui Tomsonile esitati hulganisti küsimusi. Kuna kuulajate hulgas viibis vähemalt kaks inseneri, samuti teisi, kes tehnikaküsimustes orienteeruvad, siis ei ähvardanud kumbagi esinejat hetkekski oht end lõdvaks lasta. Kuulajaile kui „Rail Balticu” veendunud vastastele mõjus igatahes rahustavalt teadmine, et on olemas tunduvalt Eesti- ja loodussõbralikum kiirraudtee-võimalus kui „Rail Baltic”.

Kolmanda loengu pidas Rahvuslaste Tallinna Klubi liige Elmo Ant, kes tutvustas Eesti kohtusüsteemi, selle tugevaid ja nõrku kohti, ning rääkis, kuidas tal oli õnnestunud saada kohtus võit Tallinna linnavõimu üle. Täpselt aasta varem, 2. juunil 2017 oli Ant koos ühe tuttavaga viinud Tallinna linnavalitsuse hoone ette suure prügikoti. Sellest oligi ta kohtuasi alguse saanud.

Andi loengu mõte oli selge: korraliku ettevalmistuse korral, olukorras hästi orienteerudes suudab ka „väike inimene” seljatada kohtus endast palju mõjukama, olgu siis üksikisiku või organisatsiooni.

Kevadkooli lõpetuseks vaadati populaarteaduslikku filmi „Arukad puud”. See linateos tutvustab teadlaste tehtud avastusi selle kohta, kuidas puud omavahel suhtlevad ja üksteist aitavad, s.t. on palju arenenumad kui neid on seni peetud.

IX Rahvuslaste Kevadkooli korraldas tavakohaselt Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK). Osales 18 inimest.

RTK on korraldanud teadmishimulistele koolitusi (vastavalt rahvuslaste suve-, sügis-, talve- ja kevadkoole) alates 2009. aasta suvest. Esimene rahvuslaste kevadkool toimus 2010. aasta 22. mail Tallinna Kunstigümnaasiumis, mille direktoriks oli tollal praegune Riigikogu liige Märt Sults. Toonane kevadkool saigi toimuda üksnes tänu Sultsi vastutulekule, kuna esialgse toimumiskoha juhtkond murdis sõna ja teatas oma sellealasest otsusest kevadkooli korraldustoimkonnale kõigest mõni päev enne kevadkooli toimumispäeva.

Rahvuslaste Tallinna Klubi on asutatud 11. juunil 2009, seega on nüüdseks tegutsenud peaaegu üheksa aastat.

Tõnu Kalvet