Rahvuslaste Tallinna Klubi Rahvuslaste Tallinna Klubi

  • Sisu juurde
  • Peamenüü ja logimisvormi juurde
  • Lisainfo juurde

Nav view search

Navigation

Otsi

Kodu

Põhimõtted

  • Põhimõtted

Avaldused

  • 'Rahvuslaste Tallinna Klubi liikmete avaldus Eesti idaalade loovutamise osas
  • Kaastundeavaldus ametnike omavoli ohvri isale
  • Rahvuslaste Tallinna Klubi avaldus iseseisva Kataloonia küsimuses
  • Rahvuslaste Tallinna Klubi avaldus Okupatsioonide Muuseumi küsimuses

Viimased uudised

  • Kas „hea sõna võidab võõra väe” pannakse nüüd ootele?
  • „Erakorralised valimised iga hinna eest!” – kas ahvkodaniku tunnus?
  • Kahjur-ladviku minek
  • XIV Rahvuslaste Suvekool keskendus teadusele
  • XIV Rahvuslaste Suvekool toimub 16. augustil Harjumaal Harku vallas
  • Eestluse koondaja

Peamenüü

  • Põhimõtted
  • Avaldused
  • Uudised
  • Klubi uudised
  • Kõik artiklid
  • Üldised uudised
  • Klubi koolitused

Sisselogimine

  • Unustasin parooli
  • Unustasin kasutajanime
  • Registreeru

Uudised

Ungari valimistulemus aastal 2022 – terve mõistuse ja elujõulisuse ilming

  • Prindi
  • E-post
Lisainfo
Kategooria: Arvamusartiklid
Avaldatud: teisipäeval, 05. aprillil 2022. 23:00
Kirjutas Tõnu Kalvet
Klikke: 7172

„Terve mõistus siiski võitis,” said kergendatult ohata väga paljud, kui olid kuulnud 3. aprillil 2022 toimunud Ungari parlamendivalimiste tulemust. Senine valitsuserakond, peaminister Viktor Orbáni juhitav Noorte Demokraatide Liit (ung. k. Fiatal Demokraták Szövetsége, lüh. FIDESZ) saavutas 199-st saadikukohast koguni 135, globalistide käepikenduseks peetav ühinenud opositsiooniliit aga vaid 56. Seda sellele vaatamata, et enne valimispäeva oli hinnatud nende võiduvõimalusi peaaegu võrdseks; FIDESZ-i edu mitmetes arvamusküsitlustes oli pigem lubatud vea piires.

Mis siis tingis FIDESZ-i nii ootamatu „arenguhüppe”, pealegi suisa viimasel minutil?

Ühesõnaline vastus on: sõda.

Nimelt oli opositsiooniliit lubanud, et kui saab võimule, siis lubab vedada läbi Ungari relvi Ukrainasse ning lõpetab Venemaa gaasi ja nafta sisseveo.

See suurendanuks aga hüppeliselt Ungari sõttasattumise ohtu. Seda taipas isegi märgatav osa opositsiooniliidu püsivalijaist. Nad hääletasidki siis kas FIDESZ-i või mõne teise erakonna poolt, või jätsid üldse valima minemata. Endine parlamendiliige, liberaal Róbert Benedek Sallai märkis oma valimiskommentaaris mõrult, et FIDESZ võitis isegi nendes kohtades, kus kohe kuidagi ei tohtinuks võita, kuna ta kohalike poliitikute korrumpeerituse tõttu oli erakonna maine kuni valimispäevani seal väga madal.

Ent ometi võitis. Sest Ungari kiskumist täiesti võõrasse sõtta ei tahtnud isegi FIDESZ-i suhtes kriitilised valijad. Nad andsid endale selgelt aru, et kui valida on – nende seisukohast – halva ja väga halva lahenduse vahel, siis tuleb valida see, kumb on parem.

Ühinenud opositsiooni täielikku põrumist iseloomustab kõige ilmekamalt aga tõsiasi, et ta juht, end konservatiiviks nimetav Hódmezővásárhelyi linnapea Péter Márki-Zay sai hävitavalt lüüa isegi oma kodulinnas.

Opositsioonile sai saatuslikuks valimisnädala algupoolel ajakirjandusse jõudnud teade, mille kohaselt Ukraina võimud olid pidanud salaläbirääkimisi Márki-Zayga ja uurinud, kuidas Ukraina saaks opositsiooniliitu aidata, et too valimised ikka võidaks ja Ungari taas Ukraina-sõbralikuks muudaks. Salaläbirääkimiste toimumisest teatas 29. märtsil Ungari välisminister Péter Szijjártó.

Nii Márki-Zay kui ka Ukraina välisminister eitas salaläbirääkimisi, kuid Szijjártó jäi endale kindlaks, teatades: Ungari võimudel on nende kohta olemas vettpidavad tõendid.

Ungarlastele kui uhke loomuga rahvale mõistagi ei meeldinud, et neid püütakse välismaalt käsutada ja muul moel mõjutada. Opositsiooniliit jäi seetõttu ilma arvestatavast hulgast häältest, mille muidu oleks saanud.

Rahvuslaste erakonna ootamatu edu 

FIDESZ-i ülivõimsa võiduga vähemalt sama suureks üllatuseks saab aga pidada rahvuslaste erakonna Meie Isamaa Liikumine (ungari k. Mi Hazánk Mozgalom) parlamentipääsu. Enne valimisi oli ju arvatud, et see erakond kui „kogenematu, äärmuslik ja venemeelne” nüüd küll valimiskünnist ei ületa. Ta lähenemist valimiskünnisele, selle juures balansseerimist näitasid alles valimiste lõpusirgel tehtud arvamusküsitlused. Kindlast künniseületusest oli asi aga nende valguses ikka veel kaugel.

Ennustused ei pidanud aga paika. Meie Isamaa ületas künnise kindlalt. Uues parlamendikoosseisus on tal seitse esindajat.

Meie Isamaa edu saab pidada seda suuremaks saavutuseks, et valimiste lõpusirgel loopis talle kaikaid kodarasse nii FIDESZ kui ka näiteks „Facebook”.

Meie Isamaa edu taga seisab suuresti ta sarmikas esimees László Toroczkai, kes on oma 44-st eluaastast tegutsenud poliitikuna viimane 26 aastat. Ta on läinud Ungari ja lausa kogu Euroopa ajalukku aga sellega, et just tema mõte oli ehitada Ungari lõunapiirile tõkketara, mis peaks kinni ebaseaduslike sisserändajate hordid. Koroonaviiruse-hüsteeria ajal oli just tema koos mõttekaaslastega see, kes aitas Ungari ühiskonda harida ja julgustada. Tänu sellele taipas igati arvestatav osa ühiskonnast, et suurem osa „koroonamuinasjutust” on lausvale, kohati suisa kahjulik, ega läinud koroonahüsteeriaga kaasa.

Suure tõenäosusega saavadki FIDESZ-i ja Viktor Orbáni järglasteks Ungari poliitmaastikul just Meie Isamaa ja László Toroczkai. Ent sinna läheb veel aega. Vähemalt lähema nelja aasta jooksul on riigitüür kindlalt veel esimese kahe käes. Ungari ees seisvad ülesanded tuleb lahendada just neil.

Hoidkem neile siis pöialt! Ja pangem ka ise õlg alla, kui meil tekib elus selleks võimalus!

Ajalugu on meile selle eest siis hiljem tänulik.

Tõnu Kalvet

  © Tõnu Kalvet 

Ungari rahvuspühal(gi) hoidkem pöialt me suurima hõimurahva ühe osa võimalikult peatsele vabanemisele!

  • Prindi
  • E-post
Lisainfo
Kategooria: Arvamusartiklid
Avaldatud: teisipäeval, 15. märtsil 2022. 11:51
Kirjutas Tõnu Kalvet
Klikke: 6983

„Kolm on kohtuseadus,“ ütleb eesti rahvatarkus.

Kolm on ka Ungari rahvuspühade arv: vastavalt 15. märts, 20. august ja 23. oktoober.

Täna on neist esimene. Maailma ungarlastel ja Ungari-sõpradel on tänavuse 15. märtsi paiku taas põhjust loota, et üks kaua ungarlasi vaevanud mure leiab lähiajal lahenduse. Mure, mil nimeks Taga-Karpaatia olek võõrvõimu all.

Taga-Karpaatia rebiti Ungari küljest ära 102 aasta eest – 4. juulil 1920 sõlmitud Trianoni rahulepinguga. Sellisega, mis oli leping üksnes nime poolest, kuna mingeid läbirääkimisi ei toimunud; Ungari delegatsioon läbirääkimistel pandi lihtsalt fakti ette. Mingit rahvahääletust selle piirkonna tuleviku küsimuses ei lubatud korraldada, kuna kardeti, et siis tuleb „ebasoovitav, vale tulemus“.

Toona kingiti Taga-Karpaatia kogu täiega Tšehhoslovakkiale. Kui too lagunes, sai Taga-Karpaatiast taas Ungari osa, ent Teise maailmasõja järel kingiti Taga-Karpaatia taas Tšehhoslovakkiale, too omakorda aga kinkis 1945. aastal edasi Nõukogude Liidule. Seal paigutati „kink“ Ukraina koosseisu.

Nõukogude Liidu lagunemise järel lootsid Taga-Karpaatia ungarlased ja teised põliselanikud, et piirkond saab viimaks ometi võõrvõimu alt vabaks, ent lootustel ei lastud täituda. Taga-Karpaatia jäeti edasi Ukraina võimu alla. Ei lugenud seegi, et 1. detsembril 1991 peetud rahvahääletusel osales lõviosa piirkonna elanikest, 78 protsenti osalenuist aga teatas, et soovib Taga-Karpaatiale Ukraina koosseisus täielikku autonoomiat.

Viimase kolmekümne aasta jooksul on Taga-Karpaatia põliselanikud pidanud korduvalt taluma keskvõimupoolseid pitsitusi. Lisaks on end ukraina rahvuslasteks nimetavate isikute jõugud rünnanud sealseid ungarlasi mitmel moel, mälestusmärgirüvetustest kuni plahvatusteni välja. Olukord pingestus lausa sel määral, et Ungari valitsus oli sunnitud korduvalt teatama: senikaua kui Ukraina keskvõimu käitumine Taga-Karpaatia ungarlaste suhtes ei parane, ei maksa Ukrainal lootagi, et Ungari toetaks Ukraina soovi saada NATO liikmeks.

Selle valguses ei maksa imestada, miks Taga-Karpaatia ungarlased ei soovi minna Ukraina sõjaväkke ega võidelda rindel Ukraina eest, vaid eelistavad pigem riigist põgeneda.

Kui käimasolev Ukraina–Vene konflikt lõpeb soodsalt, siis saab lõpu ka Taga-Karpaatia olek võõrvõimu all.

Eestlastel on põhjust kaasa elada oma suurima hõimurahva ühele enamkannatanud osale nii 15. märtsil kui edaspidigi. Seda enam, et lõviosa Eesti ungarlastest pärinebki ju just Taga-Karpaatiast.

Nüüdis-Eestis on läinud viimasel ajal moodi hõigata uljalt: „Slava Ukraini!“ („Elagu Ukraina!“). Iga Ungari-sõber saab sellele siis vastu hüüda nii: „Vesszen Trianon!“ (Maakeeli: „Kadugu Trianon!“)

Veri on paksem kui vesi. Seega: „Vesszen Trianon!“

Tõnu Kalvet 

© Tõnu Kalvet 

Kas Ukraina juhtkond jõudis siiski tulnukatest ette?

  • Prindi
  • E-post
Lisainfo
Kategooria: Arvamusartiklid
Avaldatud: reedel, 11. märtsil 2022. 15:41
Kirjutas Tõnu Kalvet
Klikke: 7134

Mõistusliku elu otsingud on inimkonda paelunud juba kaua. Selleks on käivitatud koguni asjaomaseid otsinguprogramme. Küllap tuntuim neist on SETI. Aga leidub teisigi. Neil kõigil on üks siht: võtta ühendust teiste mõistuslike olenditega, anda endast neile märku. Ja saada neilt ka vastus.

Jätkem siinkohal kõrvale küsimus, kas mõistuslikke olendeid leidub ka planeedil Maa. Vaidlus läheks siin liiga pikaks ja ägedaks. Uskugem lihtsalt pimesi, et leidub.

Meie planeedi ühenduseotsijad on oodanud maailmaruumist vastust pikisilmi. Täiesti kindlat vastust aga polegi siiani saabunud. Igatahes ametlikel andmetel küll mitte.

Hiljaaegu paistab aga olukord olevat muutunud. Ikka paremaks.

Nimelt avaldas ajaleht „Eesti Päevaleht” 8. märtsil 2022 üleskutse „Ukraina lipp igale aknale”. Seal öeldakse järgmist: „Tänase Eesti Päevalehe, homse Eesti Ekspressi, neljapäevase Maalehe ja reedese LP vahelt leiate paberist Ukraina lipu. Selle saate kleepida aknale, seinale või kasutada muul moel, väljendamaks solidaarsust Ukrainale ja ukrainlastega. Venemaa alatute rünnakute all olev Ukraina vajab laialdast toetust. Tehkem nii, et kuhu iganes Eestisse jõudvad Ukraina sõjapõgenikud vaatavad, näevad nad toetust oma riigile. Ja tehkem nii, et kuhu tahes vaatavad uueks Hitleriks hakanud Putini poolehoidjad või „mõistjad”, näevad nad poolehoidu Ukrainale.”

Lipp oligi kenasti lehenumbri vahele pandud. Kuidas mõista aga üleskutset ennast? Pealtnäha pole sel ju saba ega sarvi, üks vasturääkivus ajab teist taga. Ja mis põhiline: läheb vastuollu meie aja püha ürituse – rohepöörde – enesega. Sest seda lippu „kasutada muul moel” eriti ei anna. Tulehakatuseks eriti ei sobi. Tagumiku teeb valusaks ja värviliseks. Vobla või muu kala värvib samuti ära, kui see sinna mähkida. Äärmisel juhul sobib kuhugi alla panna, sest mõne aja peab vedeliku kinni küll. Tegu on seega kõige tavalisema paberipuidu-raiskamisega. Puukallistajad jt. loodusesõbrad peaks see lipp niisiis lausa marru ajama.

Jutt, et „Hitleriks hakanud Putini” poolehoidjad peaks seda lippu silmates nägema selles poolehoidu Ukrainale, jääb aga juba lausa psühhiaatrite töömaale.

Seega peab kogu sel ettevõtmisel olema hoopis teine mõte, teine sõnum.

Aga milline?

Vastuse annab see, kui pöörata seda lippu nii, et kollane triip jääb vasakule, sinine triip aga paremale.

Sest siis saame liputähestiku tähe, mil nimeks „Kilo”. Selle tähendus on aga vägagi mõtlemapanev: „Soovin astuda teiega sidesse.” Inglise keeles: „I need to communicate with You.”

Tekib küsimus: kes see siis ikkagi on, kes soovib meiega sidesse astuda? Ukrainal on ju Eestis olemas oma suursaatkond, lisaks veel palju muid organisatsioone, mis kõik sobivad sidekanaliks oivaliselt. Seega Ukraina osapoolel puudub vähimgi vajadus kasutada ühendusesaamiseks sellist võtet.

Jääb üle niisiis võimalus, et praegu kogu Euroopas valitsevat Ukraina-hüsteeriat kasutab ühendusesaamiseks ära mingi muu jõud. Ja kuna „Eesti Päevalehe” jts. lehtede toimetusest mõistuslikku elu leida ei õnnestunud, siis kasutatigi neid lehti lihtsalt sidekanalina.

Kas sõnum jõudis sinna, kuhu vaja, näitab juba tulevik.

Tõsi, on olemas õhkõrn võimalus, et kogu selle ettevõtmise taga siiski oli Ukraina praegune juhtkond. Aga kuidas seda tuvastada?

Ainult ühel moel. Nimelt nii, et kui Ukrainas muutub olukord selliseks, milliseks ta praeguste suundumuste jätkudes vältimatult muutub, siis ilmub „Eesti Päevalehe” ja ta mõttekaaslaste vahel juba teistsugune Ukraina lipuvärvides paberlipp. See, mil liputähestikus nimeks „Delta” ja mille sõnum on järgmine: „Hoidke eemale, minu juhtimine on raskendatud (piiratud manööverdusvõime).” Inglise keeles: „Keep clear of me; I am manoevering with difficulty.”

Tõnu Kalvet

© Tõnu Kalvet 

Lootustandev (sala)sõnum Riina Solmanilt

  • Prindi
  • E-post
Lisainfo
Kategooria: Arvamusartiklid
Avaldatud: teisipäeval, 08. märtsil 2022. 13:18
Kirjutas Tõnu Kalvet
Klikke: 7290

„Lootus jääb, lootus jääb,” laulab ühes oma tuntumas laulus Tallinna linnavolikogu liige Märt Sults (esinejanimega: Ümeramees). Väljaõppinud psühholoogina on talle veel eriti hästi teada, kui oluline on inimesele lootuse olemasolu. Senise elu jooksul on ta andnud nii sõna kui teoga lootust paljudele – nii oma tuttavaile kui neilegi, keda ise ei tunne, kuid keda oma eeskujuga ometi on mõjutanud.

Lootust väga paljudele annab ka Sultsi ühe volikogukaaslase, Riina Solmani hiljutine sõnum. Tõsi, varjatud sõnum, kuid igale vähegi taiplikule siiski täiesti arusaadav sõnum.

Nimelt tegi Solman 2022. aasta märtsi algupäevil ettepaneku nimetada üks Tallinna tänav Ukraina praeguse presidendi järgi Vladimir Zelenski (ukrainapäraselt: Volodõmõr Zelenskõi) tänavaks.

„Eesti Päevalehe eilse juhtkirjaga sarnaselt mõeldes arutas Isamaa Tallinna volikogu fraktsioon sel teisipäeval Urmas Reinsalu ettepanekut, nimetada mõni Tallinna tänav Zelenskõi nimeliseks. Käisin välja mõtte teha Tallinna volikogule ettepanek nimetada mõni Tallinna väljak Ukraina nimeliseks. Seega, teeme mõlemad! Laagna tee Ukraina (või Zelenskõi) teeks ja Superministeeriumi esise nimetame Ukraina väljakuks. Näitame tegudega, et oleme päriselt koos ukrainlastega ja toetame neid, me ei karda agressorit,” kirjutas Solman arvamusloos, mis ilmus „Eesti Päevalehe” võrguküljel 3. märtsil.

„Noh, ja siis?” võib nüüd küsida mõni pealiskaudsem lugeja. „Mis selles siis erilist on? Poliitikud kirjutavad arvamuslugusid ja teevad igasugu ettepanekuid ju kogu aeg. Ja tänavailegi antakse nimesid. Tuttav lugu ju.”

Tuttav küll, aga üksnes esmapilgul. Tasub lugeda ka ridade vahelt.

Laskem korraks vaimusilma eest läbi Tallinna tänavad, mis on saanud kellegi nime. Anton Hansen Tammsaare tee, Eduard Vilde tee, Juhan Sütiste tee, Ants Lauteri tänav, Lydia Koidula tänav, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav, Jaan Poska tänav… Ja nii veel pikalt.

Nüüd aga küsigem: mis on nende kõigi puhul ühine?

„Suured teened,” tuleb esimesena keelele.

Õige, ent sellest ei piisa. Midagi on veel, ja veelgi vaieldamatum, veelgi ühisem.

Asja tuuma aitab tabada see, kui proovida mõelda, kui tõenäoline on minna kedagi ülalnimetatuist usutlema. Kas või selleks, et küsida talt: „Mis tunne on, kui sinu järgi on nimetatud tänav?”

Just-just! Siis taipab küllap kõige pikatoimelisemgi, et kõigil äsjaloetletuil on täidetud üks vältimatu nõue, mis Vladimir Zelenskil seni veel täitmata.

Tõsi, kui Tallinn asuks näiteks Kesk-Aasias või Põhja-Koreas, siis kõnealust nõuet muidugi poleks. Aga kuna asume lääne kultuuriruumis, siis ikkagi on. Surmkindlalt.

Eestil pole seni õnnestunud aidata Zelenskil seda nõuet täita. Seetõttu ongi Zelenski tänav siiani Tallinnast puudu.

Õnneks pole Eesti oma sellealastes jõupingutustes siiski üksi, vaid on saanud ka rahvusvahelist abi. 2022. aasta märtsi alguse seisuga oli tehtud juba vähemalt kolm katset kõrvaldada viimane takistus, mis ei lase Tallinna linnavolikogul nimetada tänavat Zelenski järgi. Neist ühe katse tegi ühe maailmakuulsa saksa helilooja nime kandev väeüksus, teise aga Eesti omaaegse suure tšetšeeni sõbra – Džohhar Dudajevi – rahvuskaaslastest koosnev väeüksus.

Ent ärgem heitkem meelt! „Visadus viib sihile,” ütleb eesti rahvatarkus. Sama mõttega rahvatarkusi on paljudel teistelgi rahvastel. Ja Eesti pole maailmas üksi. Meil on sõpru ja austajaid igas ilmakaares. Nii mundris kui erariides. Võib olla täiesti kindel, et vähemalt keegi neist aitab kõrvaldada viimasegi takistuse, mis ei lase Tallinna linnavolikogul nimetada mõnda tänavat Vladimir Zelenski järgi.

Riina Solmani, Urmas Reinsalu ja teiste selle ettepaneku teinute kursisolekus taustaltoimuvaga pole põhjust kahelda. Nende ettepanek ei sündinud ju tühjalt kohalt.

Aitäh lootusesõnumi eest, tublid Zelenski-ettepaneku tegijad! Sest on lootust, et kui viimane nõue täidetakse, siis lõpeb ka sõjategevus Ukrainas kiiremini kui lõppenuks muidu.

Seega: lootus jääb!

Tõnu Kalvet

 © Tõnu Kalvet 

Eesti ülipüüdlikud sangarid leidsid kõrvaldamistvajava vaenlase – invaliidid

  • Prindi
  • E-post
Lisainfo
Kategooria: Arvamusartiklid
Avaldatud: pühapäeval, 27. veebruaril 2022. 16:25
Kirjutas Tõnu Kalvet
Klikke: 6934

„Inimesed, olge valvsad!” hoiatas mainekas XX sajandi Tšehhi ajakirjanik, tõlkija ning teatri- ja kirjanduskriitik Julius Fučík (1903–1943) oma samanimelises teoses. Seda hoiatust on tollest ajast peale meenutatud korduvalt. Ikka selleks, et valvsus ei nõrgeneks. Nüüdis-Eestis on Fučíku üleskutset asutud järgima veel eriti püüdlikult. Sest mine sa tea, vaenlane võib ju redutada igas praos, moondada end ükskõik milliseks.

Ülivalvsad vaenlaseotsijad avastasidki hiljuti vaenlase sealt, kust teda keegi otsida ei osanuks – invaliidide hulgast.

Nimelt tegi Eesti Paraolümpiakomitee 26. veebruaril 2022 avalduse Rahvusvahelisele Paraolümpiakomiteele, milles nõudis viimaselt, et 4. märtsil algavatel Pekingi parataliolümpiamängudel ei lubataks võistelda Venemaa ja Valgevene invasportlastel.

Tõsi, Eesti Paraolümpiakomitee ei teinud seda avaldust üksinda, vaid tegi ikka koos mõttekaaslastega – vastavalt Läti, Leedu ja Poola paraolümpiakomiteega. 

„Kutsume üles viivitamatult tegutsema ning kehtestama sanktsioonid Venemaa Paraolümpiakomitee ja Valgevene Vabariigi Paraolümpiakomitee suhtes piiramatuks ajaks või vähemalt seni, kuni lõpeb agressioon demokraatlikus Ukrainas.

Viivitamatud meetmed on vajalikud osana demokraatliku maailma tugevast vastusest Venemaa agressioonile Ukraina elanike vastu ning austusest olümpiarahu suhtes,” öeldakse kõnealuses avalduses. Allkirjastajaks olid vastavalt Eesti Paraolümpiakomitee president Monika Haukanõmm, Läti Paraolümpiakomitee president Daiga Dadzīte, Leedu Paraolümpiakomitee president Mindaugas Bilius ja Poola Paraolümpiakomitee president Łukasz Szeliga.

Ühisavaldust oli hädasti vaja, sest ühtsuses peituvat ju jõud. Nüüd, mil neli ülivalvsat paraolümpiakomiteed on leidnud ja kahjutuks teinud tõeliselt ohtliku vaenlase, on sõjaõnne pöördumine Ukrainas juba lapsemäng. President Vladimir Zelenskile esialgu veel ustavaks jäänud väeüksused ja ka eraalgatuslikud võitlejad saavad nüüd küllap suure enesekindluseimpulsi ning lähevad edukale vastupealetungile. Neil on kohe palju kindlam tunne, kui teavad, et põhitakistus on teelt nüüd kõrvaldatud.

Venemaa ja Valgevene luure omakorda kaotavad täielikult pea, kui saavad teada, et nende nii hoolsalt väljaõpetatud ja moondatud luurajad ei pääsegi paraolümpiamängudele Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ohustama.

Eesti president Alar Karis annab siis Monika Haukanõmmele muidugi kõrge riikliku autasu, ülejäänud kolme paraolümpiakomitee juhile aga igaühele Maarjamaa Risti. Sest nii väljapaistvat kangelastegu ei sooritata siinkandis ju iga päev.

Kogu progressiivne maailm otse loomulikult kiidab selle eest Eestit siis taevani, kõik neli paraolümpiakomitee juhti kutsutakse aga tööle NATO juhtkonna nõunikena. Nende töövaeva ja väljapaistvaid võimeid osatakse NATO-s ja mujalgi kindlasti vääriliselt hinnata.

Ainult siinkirjutajat vaevab paar küsimust. Muidugi on kiiduväärne, et puudega inimesi – ka vaimse puudega inimesi, maakeeli: ajuinvaliide – püütakse paigutada täisväärtuslikele töökohtadele, leida neile rakendust. Ainult et: kas on ikka ilmtingimata tarvis paigutada neid ka juhtivale kohale? Ja kas sellisele kohale trüginud/paigutatud ajuinvaliide pole juba paljuvõitu?

Tõnu Kalvet

 

© Tõnu Kalvet

Veel artikleid...

  1. Keskerakonna loogika: Venemaa on sõbralik, väike, pehme ja valge karuke
  2. Elektrihinna-lüps
  3. Miks väärib Kaja Kallas me suurt tänu
  4. Sangariootus

Lehekülg 5 / 8

  • Algus
  • Eelmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
  • 6
  • 7
  • 8
  • Järgmine
  • Lõpp
Sulge info

Lisainfo

Gravüüre vanast Tallinnast

adam_640x185.jpg