Angela Merkel võib olla kiirituseohver

Saksamaa liidukantslerit Angela Merkelit vaevavad värinad on tõenäoliselt tingitud kiiritadasaamisest, ütles laupäeval ühel Tallinnas toimunud koolitusel automaatikainsener, endine (relva)konstruktor ja riigiametnik Marju Toom.

„Merkel on juba üsna vana (65aastane) ja ma kuulsin, et tal on samamoodi probleemid kilpnäärmega nagu minul. Sest ma tean väga täpselt, kuidas käib see värisemine. Olen paar korda ise ka niisugust värisemist üle elanud. See ei ole ilus lõbu,” ütles kiirituseohver Marju Toom rahvuslaste suvekoolis peetud loengus.

Küsimusele selle kohta, kus siis Merkel kiiritada oli saanud, vastas loengupidaja: „Ida-Saksamaal tehti ka [tuuma]katsetusi. Ida-Saksamaal on raadiumikaevandused. Nii et tema sai [kiiritada] oma kodus.”

Toom küüditati kümneaastase tüdrukuna 1949. aasta märtsis Lõuna-Venemaa sellesse ossa, mis asub Nõukogude Liidu kauaaegse  tuumakatsetusteala – Semipalatinski polügooni – mõjupiirkonnas. Ta oli sunnitud seal elama viis aastat ja sai Eestisse naasta alles 1954. aastal. Kõik sealtkandi inimesed ja muud elusolendid said lubatust tunduvalt kõrgema kiiritusetaseme tõttu püsivaid tervisekahjustusi. Suur osa ka suri.

Eestisse naasmisest alates on Toom põhjalikult uurinud kiirgusekahjustuste-teemat, üldse kõike aatomienergia kasutamisega seonduvat, ja on püüdnud jäädvustada ning üldsusele teadvustada kiirituseohvrite läbielamisi. Riigiametnikuna ja hiljem juba pensionärina on Toom valgustanud ses küsimuses ka Ameerika Ühendriikide ja NATO mõjukaid esindajaid. Tema eestvõttel paigutati Pilistveres asuvasse memoriaalansamblisse mälestuskivi ka kiirituseohvritele. Samuti on Toom üks Tallinnasse kommunismiohvrite memoriaali rajamise põhilistest algatajatest.

Tõnu Kalvet

Esmaavaldatud päevalehes „Õhtuleht” 24. septembril 2019.

XI Rahvuslaste Suvekooli märksõnad: õpetajanappus, suurpõgenemine ja iselõhkevad tuumarelvad

XI Rahvuslaste Suvekool peeti 21. septembril 2019 Tallinna Puuetega Inimeste Kojas (Endla tn. 59). Kavas oli kaks loengut ja üks film.

Avaloengus rääkis Tallinna kunstikooli direktor Märt Sults Eesti hariduselu juba pikemat aega vaevavast nähtusest – õpetajanappusest – ning pakkus sellele lahendusi.

Sultsi kinnitusel on õpetajanappusel kolm peamist põhjust: 1) õpetajakategooriate ärakaotamine; 2) koolikohustuse tahtlik muutmine naljanumbriks ja 3) vanavanemate ja lapselaste liigvähene suhtlus, kuna paljud vanavanemad käivad tööl.

Sults toonitas: õpetajaameti valib tavaliselt inimene, kel on selleks kutsumus. (Samal põhjusel valitakse näiteks arstiamet.) Seega pole palgasuurus esmane (kuigi on siiski kaunis oluline). Kui sellisel inimesel ei lasta aga oma tööd teha korralikult ning sunnitakse teda tegelema põhitöö arvelt mitmesuguste loomuvastaste asjadega, siis pole ime, kui ta ei pea vastu ja lahkub muule tööle. Sults juhtis tähelepanu Eesti peavooluajakirjanduses levitatavale valele, mille kohaselt on Eestis õpetaja kuupalgaks 1200 või 1350 eurot. Tegelikult on selleks enamasti hoopis 800 eurot.

Juba 1984. aastast hariduspõllul tegutsev Sults tõdes, et Eesti õppeasutuste taset on kõvasti alla viinud liigleebe suhtumine lohakasse või olematusse õppimisse. Selle suhtumisega rõhutatakse „inimõiguste, delikaatsete isikuandmete” jms. kaitse suurt vajadust õppurite puhul, kuid samas eiratakse pea täielikult aabitsatõde, et vabadusega kaasneb ka vastutus, iga õigusega aga sama suur kohustus.

Õpilaste käitumishäirete üheks olulisemaks põhjuseks on Sultsi sõnul see, et lastel pole pahatihti võimalik õppida elutarkust vanavanemailt, kuna nood käivad tööl pensionipõlveski.

Sults tõi oma loengu ilmestamiseks palju värvikaid näiteid nii oma eraelust kui ka pedagoogiteelt ning tekitas kuulajates sellega elavat huvi. Loengu lõpupoole juhtis ta aga tähelepanu kummalisele vasturääkivusele: Eestis on küll tehtud arengukavasid paljude valdkondade kohta, kuid mitte ainsatki sellist, mis ütleks, millist eestlast tahame näha näiteks paarikümne aasta pärast.

Tuumapommid lõhkevad relvalaos juba ise

Teises loengus tutvustas pensionil insener ja (relva)konstruktor, endine riigiametnik Marju Toom tuumarelvade üht murettekitavamat omadust nüüdisajal: vanemad tuumarelvad kipuvad nende kehva seisundi ja ebapiisavate hoiutingimuste tõttu lõhkema lausa ise. Toom käsitles põhjalikult selliseid juhtumeid Venemaalt, kuid lisas selguse huvides, et Ameerika Ühendriikideski pole olukord ses suhtes palju parem.

Toomi hinnangul ongi kõige häirivam see, et tuumareostuse tekkeks pole tuumasõda vajagi; piisab tuumarelvade iseeneslikust plahvatamisest kuskil relvalaos. Tuumarelv kui poliitiline argument pole nüüdismaailmas aga endiselt tõsiseltvõetav, kuna ränki kaotusi kannaks ka selle (esma)kasutaja ise.

Oma konstruktoripäevil aitas Toom kaasa elektrikahuri loomisele ning on juba aastakümneid tähelepanelikult jälginud kõike, mis seondub tuumarelvadega ja nende katsetustega, aga ka rahuotstarbelise tuumatehnoloogia kasutamisega.

Suvekooli lõpetuseks vaadati ühiselt lühikest, fotofilmina tehtud dokumentaalfilmi „Põgenemine” (valmimisaasta: 2014), mis tutvustab perekond Soovere lahkumist Eestist 1944. aasta sügisel toimunud suurpõgenemise käigus. Valik langes just selleteemalisele filmile sellepärast, et vahetult enne suvekooli toimumispäeva möödus suurpõgenemisest 75 aastat.

Ühtekokku osales kõnealusel koolitusel viisteist suvekoolilist.

Suvekooli korraldas Rahvuslaste Tallinna Klubi. Klubi on korraldanud rahvuslaste suve-, sügis-, talve- ja kevadkoole juba alates 2009. aastast, kuna peab väga oluliseks nii oma liikmete kui ka kõigi teiste teadmishimuliste inimeste harimist.

Tõnu Kalvet

XI Rahvuslaste Suvekool toimub 21. septembril

Tänavune rahvuslaste suvekool leiab aset 21. septembril Tallinna Puuetega Inimeste Kojas (Endla tänav 59). Kavas on kaks loengut ja üks film.

Kava:

12.00        Avasõnad
12.05        Märt Sults. „Eesti õpetajanappuse põhjused ja selle tõhusamad lahendused”
13.20        Marju Toom. „Kas tuumasõda on taas päevakorral?”
14.10        Vaheaeg
14.30        Film
16.15        Lõpetamine

Osavõtutasu on kolm eurot. (Mõeldud ruumiüüriks.)

Korraldajad jätavad endale õiguse vajadusel kava muuta või täiendada.

Suvekooli korraldab Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK) – Tallinnaga seotud eestimeelseid inimesi ühendav organisatsioon, kes on korraldanud teadmishimulistele rahvuslaste suve-, sügis-, talve- ja kevadkoole juba oma asutamisest (2009. aastal) alates.

Tõnu Kalvet

Ülevaade X Rahvuslaste Kevadkoolist

Kümnes Rahvuslaste Kevadkool toimus 16. juunil 2019 Tallinna Puuetega Inimeste Kojas. Kavas oli kaks loengut ja üks film.

Loengus „Eesti kohtusüsteemi eripärast, ja kuidas sellega suheldes ellu jääda”  kirjeldas kodanikuaktivist Alar Sudak Eesti kohtusüsteemi nõrku külgi, tehes seda arvukate näidete varal nii oma kui teiste kohtupraktikast. Esineja jagas ühtlasi nõuandeid, kuidas saab kodanik end kaitsta, kui õiguskaitseorganid on talle esitanud alusetu süüdistuse. Kevadkoolilised kuulasid neid tähelepanelikult, sest kohtunikuperest pärit Sudak on suure tõenäosusega Eesti rekordiomanik võidetud õigusvaidluste arvult, kus kostja on end kaitsnud üksi, ilma advokaadita.

Sudaku loengu huvitavaimaks osaks oli kirjeldus sellest, kuidas Eesti korrumpeerunud õiguskaitseorganid olid seadusevastaselt paigutanud ta vaimuhaiglasse, ja kuidas tal tänu oma asjatundlikkusele oli õnnestunud sealt vabaneda.

Kuulajatele jättis sügava mulje ka huvitav seaduspärasus, et tihtilugu oli mingi kitsaskoha kõrvaldamiseks Eesti õiguskaitseorganite töös piisanud Sudaku kirjutise ilmumisest mõnes Eesti mõjukas teabekanalis.

Teises loengus tutvustas elektroonikaasjatundja Olle Kitsing tehiskiirguse kahjulikku mõju inimorganismile ning õpetas seda märkama ja kõrvaldama. Ta oli kaasa võtnud ka asjaomase mõõteseadme.

Kitsing tutvustas välismaiste ehitusarhitektide väljatöötatud ohutusnõudeid tehiskiirguse kohta (eriti põhjalikud on ses küsimuses Saksa ehitusarhitektid), kuid juhtis tähelepanu ka sellele, kuidas Eestis neid nõudeid pahatihti eiratakse. Lubatust mitme suurusjärgu võrra suurema tehiskiirguse tõttu ongi inimesed põdurad, nende töövõime on tunduvalt väiksem kui peaks olema. Kui aga viia kiirgustase normi, siis inimesed tervenevad, nende töövõime paraneb oluliselt.

Esineja rääkis, kuidas oli omal ajal suutnud end ravimatunapaistvast haigusest terveks ravida tänu sellele, et suutis viimaks tuvastada: haigusetekitajaks on ohtlikult kõrge tehiskiirgusetase. Kui ta oli viinud taseme normi, oli taandunud ka haigus.  Kitsing toonitas oma kogemusele tuginedes: tervislikust toitumisest, positiivsest mõtlemisest, tervisespordist ja muust terve eluviisi juurde käivast siiski ei piisa, kui inimene elab ohtlikult kõrge tehiskiirgusetasemega ümbruses.

Kevadkooli lõpetuseks vaadati populaarteaduslikku filmi „Jumal asub närvirakkudes” (inglise k. „God is in the neurons”), mis tutvustab aju vähetuntud omadusi.

Alguses pidi kahe loengu asemel olema kavas kolm, kuid kolmas esineja, Igor Gräzin, oli sunnitud viimasel hetkel vaheletulnud tööülesande tõttu kevadkoolist eemale jääma.

X Rahvuslaste Kevadkoolis osales kaheksateist kuulajat. Korraldajaks oli tavakohaselt Rahvuslaste Tallinna Klubi.

11. juunil kümneaastaseks saanud Rahvuslaste Tallinna Klubi on Tallinnaga seotud eestimeelseid inimesi ühendav organisatsioon, kes korraldab nii oma liikmete kui ka kõigi teiste harimiseks alates 2009. aasta suvest rahvuslaste suve-, sügis-, talve- ja kevadkoole.

I Rahvuslaste Kevadkool peeti 22. mail 2010 Tallinna Kunstigümnaasiumis.

Tõnu Kalvet  

Tänavune rahvuslaste kevadkool toimub 15. juunil Tallinnas

Laupäeval, 15. juunil 2019 toimub järjekorras juba kümnes rahvuslaste kevadkool. Toimumiskohaks on Tallinna Puuetega Inimeste Koda (Endla tn. 59). Kavas on kolm loengut.

X Rahvuslaste Kevadkooli kava:

12.00    Avasõna
12.05    Igor Gräzin. „Uued jõujooned Euroopa Liidus pärast 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi; nende mõju Euroopa Liidu tulevikule”
14.00    vaheaeg
14.30    Olle Kitsing. „Tehiskiirgustevaba elu – miks ja kuidas?”
16.00    vaheaeg
16.15    Alar Sudak. „Eesti kohtusüsteemi eripärast, ja kuidas sellega suheldes ellu jääda”
18.00    Lõpetamine

Osavõtutasu on kolm eurot.

Kevadkooli korraldab tavakohaselt Rahvuslaste Tallinna Klubi.

Esimene rahvuslaste kevadkool toimus 22. mail 2010 Tallinna Kunstigümnaasiumis ja sai teoks tänu tolle direktori, Märts Sultsi, vastutulelikkusele. Nimelt soostus Sults lubama korraldada kevadkool kunstigümnaasiumis pärast seda, kui kõigest mõni päev enne kokkulepitud aega oli algse toimumiskoha omanik taganenud kokkuleppest: keelanud läbi viia rahvuslaste kevadkooli.

Rahvuslaste Tallinna Klubi on Tallinnaga seotud eestimeelseid inimesi ühendav organisatsioon. Klubi üheks olulisemaks eesmärgiks on nii oma liikmete kui kogu ühiskonna laiem silmaring. Selle nimel on klubi järjepidevalt korraldanud alates 2009. aasta suvest rahvuslaste suve-, sügis-, talve- ja kevadkoole ning üllitanud alates 2011. aastast oma ajalehte. Viimane levib üleriiklikult ja ka välismaal.

Rahvuslaste Tallinna Klubi on asutatud 11. juunil 2009 ja tähistas seetõttu hiljuti oma kümnendat sünnipäeva.

Tõnu Kalvet