Rahvuslaste Tallinna Klubi korraldab iseseisvuspäeval kõnekoosoleku ja marsi

Neljapäeval, 24. veebruaril 2011 toimub Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK) eestvõttel Tallinna kesklinnas kõnekoosolek. Musumäel peetava üritusega tähistatakse Eesti Vabariigi väljakuulutamise 93. aastapäeva.

Musumäe koosoleku käigus räägitakse sellest, kui suur väärtus on riiklik iseolemine ja juhitakse tähelepanu asjaolule, et Eesti Vabariik pole juba peaaegu kaheksa aastat iseseisev. Nimelt kaotas EV oma iseseisvuse 1. mail 2004, kui astus Euroopa Liitu. EL-i seadused on EV seaduste suhtes teatavasti ülimuslikud ja Eesti võimuritel pole Brüsselist tulevate, Eesti ühiskonnaellu sekkuvate korralduste tühistamiseks jõudu ega tahtmistki.

Sõna võtavad nii klubiliikmed kui ka 2011. aasta Riigikogu valimistel osalevad eestimeelsed saadikukandidaadid.

Musumäel toimuv kõnekoosolek algab kl. 13, kestab ühe tunni ja päädib rongkäiguga Toompeale, millega nõutakse rahvaalgatuse kehtestamist, nagu see oli seadustatud EV 1920. aasta põhiseaduses. Praeguse põhiseaduse § 56 lg. 2 järgi teostab rahvas kõrgemat riigivõimu rahvahääletuse läbi, samas pole rahval mingit võimalust rahvahääletust algatada. See on vastuolus põhiseadusega.

RTK on Tallinnaga seotud eestimeelseid inimesi ühendav ja esindav organisatsioon. RTK pooldab Eesti riikliku iseseisvuse ja Eesti rahvusriikluse taastamist.

Lähem teave:

Jaan Hatto (tel.: 51 90 33 74)

Hannes Vanaküla (tel.: 51 37 196)

E-post: info [AT] rahvuslasteklubi [DOT] org

 

Tõnu Kalvet

Pikett Vene saatkonna ees 2. veebruaril

Rahvuslaste Tallinna Klubi eestvõttel toimus Tartu rahu 91. aastapäeval Vene saatkonna ees Tallinnas pikett. Seal nõuti Narva-taguse ja Petserimaa tagastamist.

 

Pikett Vene saatkonna ees möödus rahulikult, kestis tunni: 13.00-14.00. Ilm oli võimalikest halvim – katustelt tilkus kogu aeg midagi pähe, sadas mingit lörtsi ja vihma vahepealset ainest. Trotsides ilmataadi kehva tuju, kogunes paarkümmend piketeerijat (minu ülelugemise hetkel 21). ', '

Piketeerijatel oli käes Setumaa lipp ja hea hulk plakateid: "Ärge petke endale meie maid – Tartu rahu piirileping kehtib", " Andke tagasi Narva tagune ja Setomaa", "5,2 % Eesti territooriumist siiani okupeeritud, sama suur ala kui Saaremaa". Viimane loosung oli nii eesti kui inglise keeles.

Kohal olid koguni viie TV-kanali võtterühmad – kolme Eesti ja kahe vene kanali. Kümmekond fotograafi klõpsutas fotoaparaate. Politsei pidas toimuvat pidevalt silmas,

Erinevalt teistest vanalinna saatkondadest, on Vene saatkonna ette kitsale tänavale pargitud (õigem oleks öelda: kiilutud) hulk sinise numbriga autosid. Nüüd olid autod kadunud. Saatkond ise oli meeleavalduse ajaks kindlalt lukus. Nukker lüheldane vene mees üritas tulutult oma saatkonda pääseda. Lohutuseks puistas ta piketeerijatele südant, kuidas Eesti saatkonnas võetakse kohe lahkelt vastu ja tuba on soe, seevastu Vene saatkonnas on alati vaheaeg ja peab külma käes ootama. Kadunud olid ka eelmisel aastal nähtud tegelased: tema rahvuskaaslased, kes piketeerijaid põrnitsesid ja vandesõnu omaette pobisesid.

Jaan Hatto,

Rahvuslaste Tallinna Klubi rajaja

 

RTK "europikett" õnnestus hästi

Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK) korraldas 14. septembril 2010 Tallinna kesklinnas, Vabaduse väljakul kolmetunnise (kl. 15-18) piketi. Sellega meenutati euroreferendumi seitsmendat aastapäeva ja avaldati toetust Eesti oma rahale - kroonile, millest Eesti võimurid ähvardavad 2011. aastal euro kasuks loobuda.

Piketeerijad jagasid selgitava sisuga lendlehti ja vestlesid kõnealuse ürituse vastu huvi ilmutanud möödujatega. Rõhuval enamusel juhtudest oli tagasiside toetav.

Piketil osales paarkümmend klubiliiget. Märgatava osa neist moodustasid noored. Laiali jagati umbes 250 lendlehte.

Ettevõtmist oli kajastama tulnud kahe välismaise telekanali võtterühm. RTK esindajad andsid mõlemale kanalile meeleldi intervjuusid.

Samas kohas on Eesti iseseisvuslased korraldanud 14. septembril piketti juba alates 2004. aastast. Ettevõtmise traditsiooniline eestvedaja on õigusega RTK rajajaks ning vaimseks isaks peetav Jaan Hatto.

Tõnu Kalvet

Rahvuslaste Tallinna Klubi korraldab euroreferendumi 7. aastapäeval piketi

Rahvuslaste Tallinna Klubi eestvõttel toimub teisipäeval, 14. septembril 2010 Vabaduse väljakul pikett, milles meenutatakse seitse aastat tagasi toimunud kurba sündmust, kui Eestit valitsema pääsenud käputäis kurjategijaid (kellest paljud on eelmise okupatsiooni aegsed tegelased) korraldas rahvahääletuseks kutsutud näitemängu, mis oli ebademokraatlik, ebaaus, (põhi)seadusevastane ja mille võltsimise ulatus on siiani teadmata.

Pikett korraldatatakse samas kohas seitsmendat korda. 2003. aasta 14. septembri "rahvahääletusel" 42 protsendi hääleõiguslike antud "jaa"-d peeti piisavaks Eesti liitmiseks Euroopa Liidu nimelise, loomisel oleva kuritegeliku impeeriumiga. Selle tagajärjel on meil tagasi ENSV aega meenutavad olud, koos lömitamise, mandumise, vaesusega ja kontrollitud meediat täitva vassimise, varjamise ja valetamisega. Kurjategijate viimane ettevõtmine on Eesti rahvusliku vääringu seaduse- ja põhiseaduse vastane (vt. EV PS § 111) käibelt kõrvaldamine, kus - sarnaselt rublaga - hakkab teise riigi keskpank kontrollima Eesti majandust ja rahandust. Selle tulemuseks saab olla vaid süvenev vaesus.

Tänavuse piketi algus on kl. 15.

Rahvuslaste Tallinna Klubi nimel,

Jaan Hatto 51 90 33 74

Valdo Paddar 57 410 480

Tõnu Kalvet 55 900 564

info [AT] rahvuslasteklubi [DOT] org

www.rahvuslasteklubi.org

Pilte 2010. aasta Sinimägede-ürituselt (3.)', 'pilte-2010-aasta-sinimaegede-uerituselt-4'

Lätist oli tulnud Sinimägede lahingu sangaritele austust avaldama mõnikümmend rahvuslast.

Esindatud olid nii veteranid, poliitikud kui ka noored.

Riigikogu liikme Trivimi Velliste kõrval seisab (mustad prillid ees) Edgars Skreija, kes on

Läti Rahvuslike Sõjameeste Ühenduse esimees ja Kuramaa Vennaskalmistu Fondi esimees.

Skreija kõrval seisab ta tõlk, eesti ajakirjanik Jaanika Kressa.

Pildi tegi Mati Kruusimäe

 

Läti lippe lehvis Sinimägede lahingu memoriaalil arvukalt. Enamasti hoidsid neid Jekabpilsist

saabunud noored leegionisõbrad, keda oli terve bussitäis. Lätlaste ees seisab Eesti Leegioni

reklaamsärki kandev Rahvuslaste Tallinna Klubi liige Urmas Iisop.

Pildi tegi Mati Kruusimäe.

 

Kõnega esineb Läti Leegioni veteran, Läti Rahvuslike Sõjameeste Ühenduse esimees

Edgars Skreija. Tema kõrval seisab tõlk, ajalehe "Võitleja" peatoimetaja Jaanika Kressa.

Kummalisel kombel oli E. Skreija tänavusel Sinimägede-üritusel osalenud Läti

leegionäridest ainus (!), kes sõna sai.

Pildi tegi Mati Kruusimäe

 

Läti rahvuslased Sinimägede lahingu ühe mälestuskivi ees. Kükitab Gustavs Celminši

keskuse juht Igors Šiškins.

Pildi tegi Mati Kruusimäe.

 

Läti rahvuslipu kõrval võis Läti rahvuslaste käes näha Sinimägedel lehvimas ka Gustavs

Celminši keskuse ristilippu, mis tekitas pärast paljudes "valve-antifašistides" hüsteeriat, kuna

"valvsate" meelest olevat lipul olnud haakrist.

"Nii Lätis (2007. a.) kui Leedus (2010.a.) on kohus ametlikult kinnitanud, et haakrist on iidne

balti sümbol, leidub tuhandete aastate eest tehtud ehetel ega ole sel mingit seost Saksa-

maaga," teatas seoses selle "lipuskandaaliga" Jaanika Kressa.

Pilt on pärit Vaivara vallavalitsuse kodulehelt.