Pilte 2010. aasta Sinimägede-ürituselt (3.)', 'pilte-2010-aasta-sinimaegede-uerituselt-4'

Lätist oli tulnud Sinimägede lahingu sangaritele austust avaldama mõnikümmend rahvuslast.

Esindatud olid nii veteranid, poliitikud kui ka noored.

Riigikogu liikme Trivimi Velliste kõrval seisab (mustad prillid ees) Edgars Skreija, kes on

Läti Rahvuslike Sõjameeste Ühenduse esimees ja Kuramaa Vennaskalmistu Fondi esimees.

Skreija kõrval seisab ta tõlk, eesti ajakirjanik Jaanika Kressa.

Pildi tegi Mati Kruusimäe

 

Läti lippe lehvis Sinimägede lahingu memoriaalil arvukalt. Enamasti hoidsid neid Jekabpilsist

saabunud noored leegionisõbrad, keda oli terve bussitäis. Lätlaste ees seisab Eesti Leegioni

reklaamsärki kandev Rahvuslaste Tallinna Klubi liige Urmas Iisop.

Pildi tegi Mati Kruusimäe.

 

Kõnega esineb Läti Leegioni veteran, Läti Rahvuslike Sõjameeste Ühenduse esimees

Edgars Skreija. Tema kõrval seisab tõlk, ajalehe "Võitleja" peatoimetaja Jaanika Kressa.

Kummalisel kombel oli E. Skreija tänavusel Sinimägede-üritusel osalenud Läti

leegionäridest ainus (!), kes sõna sai.

Pildi tegi Mati Kruusimäe

 

Läti rahvuslased Sinimägede lahingu ühe mälestuskivi ees. Kükitab Gustavs Celminši

keskuse juht Igors Šiškins.

Pildi tegi Mati Kruusimäe.

 

Läti rahvuslipu kõrval võis Läti rahvuslaste käes näha Sinimägedel lehvimas ka Gustavs

Celminši keskuse ristilippu, mis tekitas pärast paljudes "valve-antifašistides" hüsteeriat, kuna

"valvsate" meelest olevat lipul olnud haakrist.

"Nii Lätis (2007. a.) kui Leedus (2010.a.) on kohus ametlikult kinnitanud, et haakrist on iidne

balti sümbol, leidub tuhandete aastate eest tehtud ehetel ega ole sel mingit seost Saksa-

maaga," teatas seoses selle "lipuskandaaliga" Jaanika Kressa.

Pilt on pärit Vaivara vallavalitsuse kodulehelt.

 

 

Pilte 2010. aasta Sinimägede-ürituselt (2.)', 'pilte-2010-aasta-sinimaegede-uerituselt-2

 

Sinimägede lahingu mälestusürituse osalisi lõbustas end antifašistideks nimetava

harrastusnäitlejate ja -veiderdajate trupi esitatud jant "Töö teeb vabaks!".

 

 

 

 

Pildid tegi Mati Kruusimäe.

 

Ajalooklubi "Front Line" koostatud näitusel "Eesti sõdur Teises Vabadussõjas" võis

uudistada Teise Maailmasõja aegseid relvi ja muud sõjaväevarustust.

 

 

 

 

 

Pildid tegi Mati Kruusimäe

Pilte Sinimägede lahingu 66. aastapäeva mälestusürituselt (31.07.2010)

 


Anti Poolamets RTK pärjaga.

 

Veteranid ja vabadusvõitlejad.

 

Esiplaanil keskel: RTK liige Urmas Iisop. Tagaplaanil: Läti lippe oli palju, kuna ka Läti rahvuslaste delegatsioon oli võrdlemisi arvukas (u. 30. in.).

 

Läti rahvuslaste tervitussõnad.

 

 

Sõjaajaloohuviliste klubi FrontLine väljapanek tutvustas Teise maailmasõja aegset relvastust ja tehnikaseadmeid. ', '

 

Pildid tegi Mati Kruusimäe

 

 



Anti Poolamets RTK nimel Eesti sangarite mälestuseks pandud pärjaga.

Pildi tegi Mati Kruusimäe.

 

Riigilippude kõrval leidus Sinimägede-üritusel arvukalt organisatsioonidegi omi.

Pildi tegi Aldo Roomere.

 

"Okupandil´kõhklemata lasen kuuli pähe,

kui ta minu kodumaale kallale taas läheb," ütleb laulusalm.

Sinimägede sangarite kindlameelsust leidub ka kaasaja eesti noorte hulgas.

Erandiks pole õrnemagi (?) soo esindajad.

Pildi tegi Mati Kruusimäe.

 

RTK esimene ühine väljasõit tehti Sinimägede-üritusele

Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK) ajaloo esimene ühine väljasõit tehti Eesti ühte tuntumasse paika - Sinimägedele.

Kõnealune väljasõit leidis aset laupäeval, 31. juulil 2010. Siis tähistati Sinimägede lahingu 66. aastapäeva, austati lahingu kangelasi ja mälestati ohvreid.

RTK liikmete kõrval osales sel väljasõidul ka klubi toetajaliikmeid ja teisi aatekaaslasi. Reisiseltskonnas oli ka üks Teises Maailmasõjas Saksa poolel sõdinud eesti vabatahtlik, "Moero" laevahukust imekombel pääsenud E. Ranniku, kes pajatas meelsasti oma sõjamälestusi ja vastas kaasreisiliste küsimustele. Suunavaid küsimusi esitas veteranile üks RTK esindusisikutest - ajaloolane ja jurist Anti Poolamets.

Samuti osales RTK korraldatud väljasõidul Rüütliristi ühe kavaleri, Alfons Rebase õetütar Marina Rebane.

Sama bussiga sõitis Sinimägedele ka Eesti Rahvusringhäälingu korrespondent Piret Rist.

Sinimägede memoriaalil pani Rahvuslaste Tallinna Klubi esindus pärja 20. Relvagrenaderide SS-diviisi langenutele püstitatud mälestuskivi juurde.

Enne tagasiteele asumist külastati Sinimägede muuseumi. Tagasiteel tehti vahepeatus Jõhvis ja asetati Vabadussõja platsil lilli ja küünlaid Sinimägede lahingus hukkunud väljapaistva eesti sõjaväelase, major Georg Soodeni hauatahvli juurde. M. Rebase sõnul oli major Sooden olnud A. Rebase üks paremaid sõpru.

Teel Jõhvist Tallinna esitas RTK liige Jüri Böhm kitarri saatel kahel korral oma hiljuti loodud lustaka võitluslaulu "Truudusvanne isamaale". Nii laul ise kui ka esitus meeldis bussisolijatele igati.

Võrdluseks: Sinimägede lahingu mälestusürituse korraldajad ei julenud - pillimeeste sõnul - anda J. Böhmile luba seda laulu esitada, kuigi eelnevalt oli pillimeestega kokku lepitud, et ürituse lõpuosas oleva, isamaaliste ja sõjalaulude kontserdi raames tohib J. Böhm seda teha.

Väljasõidul osales poolsada inimest. 50-kohaline buss oli täis nii Sinimägedele minnes kui ka sealt naastes. Nii mõnigi kaasasõidust huvitatu, kes jäi osavõtust teatamise või kohaletulekuga hiljapeale, oli sunnitud endale seetõttu muu sõiduvahendi leidma.

RTK liikmed ja kõik teisedki reisilised olid - ja on praegugi - väga tänulikud Tapa Autobussipargile, mille omanik, eestimeelne ärimees Rein Tali andis kõnealuse väljasõidu tegemiseks bussi tasuta.

Tõnu Kalvet

 

RTK liige kirjutas tõenäolise menulaulu

'

 

Rahvuslaste Tallinna Klubi liige, andekas helilooja ja muusik Jüri Böhm kirjutas hiljaaegu laulu, millest võib saada tõeline menuk.

Ses reipas muusikapalas kirjeldatakse, kuidas käitub rahvas, kes peab endast lugu. Laulu pealkirjaks on "Truudusvanne isamaale".

Böhm on nii viisi kui ka sõnade autor.

Böhmi seni tuntuimaks lauluks on muusikapala pealkirjaga "Emadepäev", mille laulis 1996. aastal linti Ivo Linna ja mida on sest peale korduvalt esitatud nii Eesti Raadios kui teisteski raadiojaamades.

Internetis saab laulu "Truudusvanne isamaale" vaadata-kuulata ning arvutisse tõmmata siit: www.youtube.com/watch?v=s_NOG66xT_A . Soovi korral on sama laul leitav ka siis, kui eelnevalt sisestada You Tube´i otsinguaknasse sõna Truudusvanne.

Kõnealune salvestus tehti 27. juulil 2010 Tallinnas.

Tõnu Kalvet