RTK korraldas piketi Tartu Rahu järgse piiri toetuseks'

Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK) eestvõttel toimus 10. detsembril 2012 kl. 12-14 Eesti Vabariigi välisministeeriumi ees pikett Tartu Rahu järgse riigipiiri toetuseks ja Eesti-Vene uut piiri taotleva seaduseelnõu vastu.

Osales mõnikümmend (ürituse kõrghetkel 48) inimest. Piketeerijad kandsid plakateid, mis tutvustasid kavandatava piirileppe kahjulikkust mitmest vaatenurgast.

10. detsember kui rahvusvaheline inimõigustepäev valiti piketi korralduspäevaks selleks, et juhtida avalikkuse tähelepanu asjaolule: Eesti Vabariigi (lüh. EV) küljest vägivaldselt, ebaseaduslikult eraldatud aladelt pärit või seal praegugi elavate õigusjärgsete EV kodanike inimõigusi rikub nii Vene Föderatsiooni kui ka EV valitsus.

RTK liige Valdo Paddar teatas piketil jahmatava fakti: Eesti-Vene uue piirileppe jõustudes saaks Eesti Vabariigist esimene riik, kes Teise maailmasõja järgsel ajal on loovutanud osa oma territooriumist vabatahtlikult.

Piketeerijad vastasid meeleldi nii asjasthuvitatud möödakäijate kui ka kohaletulnud ajakirjanike asjaomastele küsimustele. Levitati ka RTK häälekandjat – ajalehte „Rahvuslik Teataja“.

Lisaks RTK tegev- ja toetajaliikmeile osales piketil inimesi veel Tartust ja mujaltki Eestist. Lehvis ka setude lipp. Seda hoidis petserimaalasi esindav Lembit Lennuk.

RTK on korraldanud Tartu Rahu toetuseks üritusi varemgi ja kajastanud seda ka „Rahvusliku Teataja“ veergudel.

TÕNU KALVET

'Rahvuslaste Tallinna Klubi esindus osales Sinimägede lahingu aastapäevaüritusel

Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK) liikmetest ja toetajatest koosnev paarikümneliikmeline esindus osales Sinimägede lahingu 68. aastapäeva mälestuseks 28. juulil 2012 Grenaderimäel korraldatud üritusel.

RTK nimel pani Sinimägede memoriaalile pärja RTK liige Heiki Treier koos poeg Tauriga.

Kui 2010. ja 2011. aastal sõitis RTK esindus Sinimägede-üritusele eraldi bussis, siis tänavu sõideti Isamaa ja Res Publica Liidu rahvuslaste ühenduse renditud bussiga. Retke juhtis IRL-i rahvuslaste ühenduse esimees Tarmo Kruusimäe, kes pidas üritusel tänavugi kõne ja juhtis seal tähelepanu sellele, et mullu Sinimägedes antud lubadus – riiklikult tunnustada vabadusvõitlejaid – sai tänavu veebruaris täidetud.

RTK häälekandjaks oleval ajalehel „Rahvuslik Teataja” oli seekordse Sinimägede-ürituse osavõtjate hulgas märkimisväärne menu.

Tõnu Kalvet

 

'Eesti taasiseseisvumise 20. aastapäeval nõuti rahvaalgatuse taastamist

Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK) korraldas 2011. aasta 20. augusti keskpäeval Tallinna kesklinnas kõnekoosoleku ja rongkäigu, nõudes rahvaalgatuse taastamist Eesti Vabariigi (lüh. EV) seadustes.

EV taasiseseisvumise 20. aastapäeva puhul Tammsaare pargis peetud kõnekoosolekul said sõna nii RTK liikmed kui ka külalised. Lisaks rahvaalgatuse taastamise vajadusele räägiti veel iseseisvusest, vabadusest, vaimsusest, Eesti seisundist nii varem kui ka kaasajal, aga ka sellest, kuidas tegutseda kriisist haaratud Euroopas edasi, et lootust mitte kaotada ja oma eesmärgid ikkagi saavutada.

Esimeseks sõnasaajaks oli RTK liige, Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu esimees Valdo Paddar. „Okupatsioon, mis toetus relvaabile, jõhkrusele ja seadusetusele, võõrvõimule ja kollaborantidele, on tõesti selleks korraks läbi. Kas aga õnneks? Okupatsioon ei ole lõppenud! 5,2% Eesti Vabariigi territooriumi osas kestab see edasi, selles suhtes saame me veel ka täna pidada Eestit Jakobi ja Wilhelmi [= muinasjutukirjanikest vendade Grimmide. – Toim.] „Okasroosikeseks“, kelle näppu torkest on saanud kaugelt kauemaks petuuni, mille Eurokettas viisnurgakesed meenutavad meile aegu, mis koletuna paistsid pelgalt ühe viisnurga abil,” ütles Paddar.

RTK liige Hannes Vanaküla rõhutas vajadust säilitada oma rahvuslik vaimsus ka Euroopa Liidu (lüh. EL-i) pealesurutava multi-kulti-vaimsuse propaganda tingimustes ning ütles julgustuseks, et see ülesanne olevat kardetust hulga kergem, kuna EL olevat praegu juba kaunis nõrgaks jäänud. EL-i nõrkuse põhjus on H. Vanaküla hinnangul selles, et EL kui loomuvastaselt käituja ei saa tuge looduselt.

RTK rajaja, tuntud iseseisvuslane Jaan Hatto meenutas aega, mil rahvaalgatus oli EV-s seadustatud lausa põhiseaduse tasandil. Hatto teatel oli 1920. aasta EV põhiseaduses olemas eraldi rahvaalgatust käsitlev paragrahv (nr. 31). Seal oli öeldud järgmist: „Rahvaalgatamise korras on kahekümnel viiel tuhandel hääleõiguslikul kodanikul õigus nõuda, et seadus antaks, muudetaks või tunnistataks maksvusetuks. Sellekohane nõudmine antakse väljatöötatud seaduseelnõuna Riigikogule. Riigikogu võib eelnõu seadusena välja anda või tagasi lükata. Viimasel juhtumisel pannakse eelnõu rahvale ette vastuvõtmiseks või tagasilükkamiseks rahvahääletuse korras. Tunnistab rahvahääletusest osavõtjate enamus vastuvõetuks, omab ta seadusliku jõu.”

Hatto ütles, et tänapäeval on EV põhiseaduses tõsine vastuolu: praeguse põhiseaduse 56. paragrahvi 2. lõike järgi teostab rahvas kõrgeimat võimu rahvahääletuse läbi, samas pole rahval mingit võimalust rahvahääletust algatada.

RTK liige, teenekas vastupanuvõitleja Kalju Mätik toonitas vajadust nimetada asju nende õige nimega ning tunda hästi oma minevikku. Vaid siis on rahvuslastel, üldse tervel ühiskonnal edulootust.

Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu juhatuse liige Rein Koch tuletas koosolekulistele meelde, kuidas eesti rahvas pani juba ammu enne EV sündi eestlusele nii tugeva aluse, et suutis soodsa hetke saabudes oma ajaloolise iseseisvumisvõimaluse ära kasutada. Koch väljendas muret asjaolu üle, et „laulva revolutsiooni” päevil tagasivõidetud iseseisvus mängiti selliste tegelaste kätte, kellele pole eesti rahvuse hea käekäik üldsegi kõige olulisem.

RTK liige Tõnu Kalvet juhtis tähelepanu ühele huvitavale asjaolule: EV taasiseseisvumise 20. aastapäeva tähistades kiputakse pahatihti „ära unustama”, et EV pole juba seitse aastat iseseisev. Uut iseseisvusaega jätkus Kalveti sõnul Eestile veidi vähem kui kolmteist aastat – 1991. aasta augustist kuni 2004. aasta 1. maini, s.t. päevani, mil EV liitus EL-iga. (EL-i seadused on EV seaduste suhtes teatavasti ülimuslikud.) EV uut taasiseseisvumist on Kalveti kinnitusel kõige parem ja ühtlasi ka kõige tõhusam lähemale tuua seeläbi, et haritakse nii iseennast kui ka oma sõpru-tuttavaid ning ollakse samal ajal aktiivsed, ilmutatakse algatusvõimet.

Tund aega kestnud kõnekoosoleku lõppedes sammuti trummipõrina saatel ning riigilippe ja asjaomaseid loosungeid kandes rongkäigus Toompeale. Marss lõpetati EV parlamendihoone ees. Vahetult pärast marsi lõppu anti lühike intervjuu telejaamale TV3.

RTK korraldas rahvaalgatuse taastamist nõudva koosoleku ja Toompea-rongkäigu ka 2011. aasta 24. veebruaril. Toonane kõnekoosolek peeti Tallinna kesklinnas Musumäel.

Rahvaalgatuse taastamist nõudvaid ja rahvaalgatuse sisu tutvustavaid ettevõtmisi kavatseb RTK korraldada edaspidigi.

Rahvuslaste Tallinna Klubi on Tallinnaga seotud eestimeelseid inimesi ühendav ja esindav organisatsioon. RTK pooldab Eesti riikliku iseseisvuse ja Eesti rahvusliikluse taastamist.

Tõnu Kalvet

Rahvuslaste Tallinna Klubi korraldab 20. augustil kõnekoosoleku ja marsi

Laupäeval, 20. augustil 2011 kell 12.00 toimub Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK) eestvõttel Tallinna kesklinnas Tammsaare pargis kõnekoosolek.

Koosolekul räägitakse sellest, kui suur väärtus on riiklik iseolemine ja juhitakse tähelepanu asjaolule, et Eesti Vabariik pole juba peaaegu seitse ja pool aastat iseseisev. Nimelt kaotas EV oma iseseisvuse 1. mail 2004, kui astus Euroopa Liitu. EL-i seadused on EV seaduste suhtes teatavasti ülimuslikud ja Eesti võimuritel pole Brüsselist tulevate, Eesti ühiskonnaellu sekkuvate korralduste tühistamiseks jõudu ega tahtmistki.

Kõnekoosolek algab kl. 12, kestab ühe tunni ja päädib rongkäiguga Toompeale, millega nõutakse rahvaalgatuse kehtestamist, nagu see oli seadustatud EV 1920. põhiseaduses. Praeguse põhiseaduse § 56 lg. 2 järgi teostab rahvas kõrgemat riigivõimu rahvahääletuse läbi, samas pole rahval mingit võimalust rahvahääletust algatada. See on vastuolus põhiseadusega.

RTK on Tallinnaga seotud eestimeelseid inimesi ühendav ja esindav organisatsioon. RTK pooldab Eesti riikliku iseseisvuse ja Eesti rahvusriikluse taastamist.

Lähem teave:

Hannes Vanaküla (tel.: 51 37 196)

Jaan Hatto (tel.: 51 90 33 74)

Väljasõit Sinimägedele

Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK) esindus tegi laupäeval, 30. juulil 2011 väljasõidu Sinimägedesse. Osaleti Sinimägede lahingu 67. aastapäeva tähistamiseks lahingupaigas korraldatud üritusel.

Mälestusürituse lõppedes külastati Sinimägede muuseumi ja tutvuti selle sõjaajaloo-alase väljapanekuga. Tagasiteel tehti peatus Jõhvis ja käidi lugupidamise märgiks sealses linnapargis, Sinimägede lahingu ühe sangari - major Georg Soodeni - haual. RTK liige, ajaloolane Anti Poolamets andis kokkuvõtliku, kuid samas huvipakkuva ja asjatundliku ülevaate Georg Soodeni sõjameheteest ja rääkis, miks olid eesti ohvitserid Teise maailmasõja ajal nii hinnatud.

Reisiseltskonda kuulus lisaks RTK liikmetele veel mitme teisegi organisatsiooni liikmeid. Ühtekokku osales seekordsel väljasõidul 33 inimest.

RTK eestvõttel korraldati ühine väljasõit Sinimägede lahingu aastapäeva mälestusüritusele ka 2010. aastal. Nagu toona, nii oli tänavugi selle ettevõtmise peasponsoriks Tapa bussipargi omanik, eestimeelne ärimees Rein Tali, kes andis tasuta kasutada bussi.

Tänavuse Sinimägede-sõidu ajal levitati RTK häälekandjaks oleva ajalehe "Rahvuslik Teataja" avanumbrit (juuli-august 2011). Mainitud väljaande vastu ilmutasid huvi lisaks klubiliikmetele ka RTK-sse mittekuulujad.

Seekordne väljasõit olnuks täiuslik, kui seda ei tumestanuks - ainsa ebameeldiva tegurina - pea pidev vihmasadu ja kõik sellega kaasnev. Muus osas aga jäid "sinimäelased" väljasõiduga igati rahule. RTK katsub anda endast parima, et korraldada ühiseid väljasõite edaspidigi.

Tõnu Kalvet