Joomla TemplatesWeb HostingWeb Hosting
 
Tallinnaga seotud eestimeelsete inimeste ühendus

Rahvuslaste Tallinna Klubi

Parasiitsüsteemi saab takistada ainult rahvuslus

There are no translations available.

Edu saavutamiseks tuleb Eesti rahvuslastel esmalt muuta oma sisemaailma. Alles siis muututakse rahvale meeldivaks.

Kui vaadelda rahvuslikke liikumisi Eestis, siis avaneb kurvastav pilt: ollakse üksteisega vaenujalal ega suudeta koonduda ühtseks jõuks.

Kui vaadelda seda probleemi füüsilisel tasandil, siis jääbki probleemi olemus arusaamatuks.

Aga kui vaadelda probleemi maagi seisukohast, siis on asi väga selge. Selleks me peame mõistma, et igal inimesel on olemas oma sisemaailm. Iga maailm seisab püsti kolmel postulaadil. Inimesele, kes on iseenda peremees, on omane kolm põhimõtet, mille järgi ta käib. Inimene, kes ei tule selle peale ise, võtab reeglid kas loodusest või parasiitsüsteemilt.

Looduse ja parasiitsüsteemi postulaadid

Looduse kolm postulaati on:
1) kvaliteetsem juhib;
2) hüve luuakse meeskonnatööna;
3) omaks võetakse see, mis arendab, tõstab kvaliteeti, loob heaolu.

See kolm postulaati rakendub looduses kõikjal. Näiteks karja juhiks saab kõige parem isend. Mesilased ja sipelgad teevad täiuslikku koostööd. Ka kiskjad jahivad organiseeritult. Ja kõige olulisem: loodus areneb primitiivsemast kõrgemaks.

Parasiitsüsteemi kolm postulaati on:
1) mass määrab, mis on hea;
2) esimesel on õigus, tema kehtestab reeglid;
3) kelle tapad, selle saad.

Minu kurvastuseks käib enamus inimesi just kolme viimatimainitud postulaadi järgi. Seda näeme nende käitumisest. Näiteks see, mida teised ostavad, seda ostab ka inimene. Ta ei juurdle selle üle, kas see on vajalik ja kvaliteetne. Seda nimetatakse moe järgi käimiseks. Me alati vaatame, mis välismaa arvab. Kui sealt kiidetakse midagi heaks, siis me võtame selle omaks. Ja alati otsime iidseid tõdesid, tarkusi. Tahame toetuda vanale ja armsale. Kardame uusi asju.

Kolmas (parasiit)postulaat on meisse väga juurdunud. Kui me teeme kedagi põhjendamatult maha, üritame leida teistes vigu, mis ei häiri tegelikult meie eksistentsi, siis me üritame vaimselt teda tappa, lootuses saada tema au, kuulsust, positsiooni endale.

Lahendus

Selle teadmise baasilt saame ka tuletada lahenduse. Meil pole vaja rahvuslikke jõude jõuga kokku suruda. Tuleb alustada oma sisemaailma postulaatide ümbertegemisest.

Esiteks, tuleb loobuda parasiitpostulaatidest. Me peame ajama oma asja vaatamata sellele, mida teised arvavad. Peame loobuma prestiižikollist. Tähtis on see, et loome midagi ilusat ja head.

Teiseks, me peame teadma, et üks inimene on hea ainult ühes valdkonnas, erandjuhul ka mõnes või mitmes, kuid ta ei suuda olla parim kõigis valdkondades. Ta vajab teisi – neid, kes on teistes eluvaldkondades temast paremad. Need on ta liitlased, mitte vaenlased. Näiteks ärimees ei konkureeri vaimuinimesega, kultuuriinimesega, ajaloolasega, arstiga jne. Elus on nii palju eluvaldkondi, et igale rahvuslasele jätkuks ühestki valdkonnast, millega tegeleda; ta ei pea ronima teiste mängumaale.

Ja kolmandaks, kui meil tekib tahtmine kedagi maha teha, siis hoiame parem oma keele hammaste taga ja kordame endale: „Ma ei taha teist hävitada. Ta võib mulle hoopis vajalik olla.”

Kui suudame endast välja ajada meisse jõuga sissetopitud parasiitpostulaadid, siis nende asemele tekivad meie endi omad või looduse omad. Selline inimene saab jõudu ja väge planeedilt ning muutub meeldivaks teistele. Ja rahvas hakkab tema ümber koonduma.

Seega lahendus on lihtne: muudame ennast ja ümbrus muutub automaatselt. Jah, eks ühiskonna teenrid taha sellist inimest hävitada. Aga neil pole jõudu. Ja ussitagugi siis pigem omaette.

Ainus võimalus on suurendada oma rahvuskultuuri

Tuleviku kohta ei oska ma muud öelda, kui seda, et Euroopa Liidu energeetiline keha on tugev ja ta ei lagune. Igatahes lähiajal küll mitte. Meile luuakse illusoorseid mänge, et me selle süsteemi ehitamist toidaksime. Ja kõige kurvem on see, et EL-i nägu muutub järjest enam Nõukogude Liidu näo sarnaseks. Seega meil pole muud võimalust, kui suurendada oma rahvuskultuuri.

Parasiitsüsteemi saab takistada ainult rahvuslus. Seda kartis Nõukogude Liit, seda kardavad ka Ameerika Ühendriigid ja loomulikult EL. Ega nad asjata ütle, et rahvuslus on nende vaenlane number üks.

HANNES VANAKÜLA

Algne, täispikk variant Rahvuslaste Tallinna Klubi häälekandjaks oleva ajalehe "Rahvuslik Teataja" 3. numbris (detsember 2011) ilmunud artiklist.

 

Rahvuslaste Sügiskool toimus esmakordselt kaheosalisena

There are no translations available.

Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK) korraldas 4. ja 18. detsembril 2011 Teise Rahvuslaste Sügiskooli. Esmakordselt RTK ajaloos toimus koolitus kaheosalisena: esimene pool peeti Tallinna kesklinnas asuvas Andres Särevi kortermuuseumis, teine pool aga Saue vallas Jõgisool, sealse haridusseltsi majas.

Tallinna-üritusel peeti kokku kolm loengut. Ürituse avaettekande pidas nimekas toitumisnõustaja Sille Poola, kes rääkis kommertstoidu ja tervisliku toidu mõjust inimese tervisele ja seeläbi ka käitumisele.

Teise ettekande pidas majandusasjatundja Aarne Toomsalu. Loeng kandis pealkirja „Eesti – nullkasumiga väärtuskasvu maa”. Loengupidaja juhtis kuulajate tähelepanu veidrale seaduspärasusele: Eestis osatakse küll luua väga häid konkurentsieeliseid, kuid ei osata neid peaaegu üldse oma kasuks tööle panna.

Kolmandas ettekandes rääkis poliitikavaatleja Paul Madalik „araabia kevade” tekitatud olukorrast Jordaanias ning „Eesti Energia” üliriskantsest kapitalimahutusest Jordaania põlevkivitööstusse.

Sügiskooli esimese poole loenguid kuulas vähemalt 24 inimest (klubiliiget ja külalist).

Jõgisoo-ürituselgi oli loenguid kolm. Avaettekandes rääkis reservohvitser Leo Kunnas peamistest Eesti riigikaitse probleemidest ja pakkus neile lahendusi.

Järgmisena esines Paul Madalik, kes rääkis „araabia kevade” mõjust Araabiamaade ühiskonnale ja meilegi. Loengupidaja juhtis tähelepanu asjaolule, et kui näiteks Iraani peaks rünnatama, siis tõstaks see naftahinna – ja seeläbi kütuse- jm. hinnad – väga kõrgele ning mõjutaks igal juhul eestlasigi.

Viimane ettekanne kandis pealkirja „Välismaalaste seadus läbi aegade”. Selles tutvustas endine Kodakondsuse- ja Migratsiooniameti ametnik Marju Toom siinsete muulaste Eestisse jäämist/jätmist, minemasaatmist ja meelsust. Ettekandest selgus, et Eestit alates 2011. aasta 30. novembrist raputava elamislubadeskandaali tegelikuks alguseks võib pidada juba paarikümne aasta eest toimunut.

Lõpetuseks vaadati Islandi dokumentaalfilmi „Unistuste maa” (inglise k. „Dreamland”), kus tutvustatakse majandusmõrvarite katseid Islandi majandust soovitud suunas mõjutada.

Sügiskooli teises pooles osales 33 inimest (klubiliiget ja külalist).

RTK korraldab alates 2009. aasta suvest igal aastaajal ühe koolituse – vastavalt rahvuslaste suve-, sügis-, talve- ja kevadkooli.

Tõnu Kalvet

 

Ilmus ajalehe "Rahvuslik Teataja" teine number

There are no translations available.

8. novembril 2011 nägi trükivalgust Rahvuslaste Tallinna Klubi häälekandjaks oleva ajalehe "Rahvuslik Teataja" 2. number.

Esikülje põhilooks on "Demokraatia hääbumisest Eestis". Selles arutleb internetiväljaande "Infopartisan" peatoimetaja, konservatiivne publitsist Andres Laiapea Eesti poliitmaastikul valitseva olukorra üle ja ennustab, kuhu Eesti ühiskond praeguse olukorra edasi kestes välja võib jõuda. Laiapea hinnangul võib Andrus Ansipi ja Toomas Hendrik Ilvese valitsusaeg saada Eesti demokraatia hääbumise ajajärguks, kui midagi ette ei võeta. Loo lõpuosa ilmub lehe järgmises numbris.

Sama lehekülje alaosas avaldatud kirjutises "Miks demokraatia reaalselt ei tohiks valitseda ühiskonnakorrana" kirjutab Ingrid-Silvia Erikson sellest, miks demokraatia mõjub ühiskonnale halvasti. "On lihtne tõde: ei loe kvantiteet, loeb hoopis kvaliteet. Demokraatia ei lase sel tõesel väitel kehtida. Nii saabki hall mass (loe: oma arvamuseta inimeste mass) oma tahtmise. Alati," sedastab Erikson.

Samuti esiküljel olevas juhtkirjas meenutab peatoimetaja lugejale, et elame ajal, mil näeme "oma silmaga paljude igaveseks peetud moodustiste hukku ja nendega seotud valede varisemist. Aeg on niikaugel, et tohutu valehunnikki ei suuda loomuvastaseid moodustisi enam püsti hoida."

2. leheküljel on rubriigis "Eurorahast" juttu euroala peagi ootavast kokkuvarisemisest ja maailma majandust lähema aasta jooksul tabavast tohutust vapustusest. "Analüütikute sõnul väidab enamus majandusasjatundjaid eravestluses, et Euroopa on raskelt haige. Sealjuures võib see viia euroraha surmani. Avalikult ennustab aga juba u. 30 protsenti finantsistidest, et lähema 12 kuu jooksul tabab maailma majandust kokkuvarisemine," öeldakse selles kirjutises.

Lõpeb eelmises numbris alanud pikem kirjatükk "Kellele ja milleks on euro kasulik?", milles Feliks Saarevet räägib eurole ülemineku TEGELIKEST võitjatest ja kaotajatest Eestis. Artiklis on muuhulgas juttu ka eurode võltsimisest. Loo juures on õpetlik foto, millel on näidatud, kuidas saab eristada ehtsat kaheeurost võltsitud kaheeurosest.

Arvamusloos "Eduka orjastamise valem peitub inimeste ülemäärases surmahirmus" mõtiskleb Raivo Orgusaar selle üle, mis "suudaks lõpuks äratada ka kõige unisemad ja roosa mulliga ääristatud hüpnoosiunne soikunud kodanikud" ja leiab, et selleks peaks leiduma mõni südametunnistusega tipp-poliitik, kes "partei tagatubades toimepandud, varjatud ning rahvast jahmatama panevaid kuritegusid paljastama hakata julgeks, seejuures ehk oma elugi ohtu seades".

Välispoliitika-teemalises arvamusloos "Kurjategijate "piiriülene koostöö" pani Taani karmistama piirikontrolli" kirjeldab Aare Pällin piiriülese kuritegevuse kahjulikku mõju Euroopas vaba liikumise põhimõttele. "Schengeni leppe allkirjastanud 22-st riigist on selle ümbervaatamisega nõus tervelt 15 riiki," teatab autor.

3. lehekülje põhiloos ""Surnu", kes hammustab" kirjutab Tõnu Kalvet sellest, kellele ja miks oli kasulik lavastada Liibüa juhi, kolonel Muammar Kaddafi surm. Lühiuudisterubriigis aga on juttu sellest, et Ukrainas loodi SS-i diviis "Galiitsia" järgi nime saanud taksofirma ning et Tšehhi Vabariigi haridusminister ei pelga koolides isamaalist kasvatust juurutades vastuollu minna isegi peaministri endaga.

4. leheküljel on rubriigis "Sündmuste kroonika" kokkuvõte Rahvuslaste Tallinna Klubi eestvõttel või osalusel viimasel ajal toimunud ettevõtmistest. Rubriigis "Vaimuvara" ilmunud pikemas kirjatükis "Deemon Mammona" kirjutatakse inimeste mõistuse orjastamise võtetest, mis ulatuvad juba vähemalt vaaraode aega.

Katkend Mammona-loost: "[Ülempreester] Mammona ees seisis ülesanne töötada välja plaan kogu maailma orjastamiseks. Ta sai aru, et ainult füüsilise vägivalla abil pole võimalik seda eesmärki saavutada. Tingimata on vaja iga inimest, terveid rahvaid psühholoogiliselt mõjutada. On vaja muundada inimlikku mõtet, sisendada igaühele: orjus on kõrgeim hüvang. Tingimata tuleb käiku lasta isearenev programm, mis hakkab desorienteerima terveid maailma rahvaid läbi aja ja ruumi. Kuid kõige tähtsam on mitte võimaldada tegelikkuse adekvaatset mõistmist."

Tegelikkuse adekvaatset mõistmist võimaldava väljaande - "Rahvusliku Teataja" - seekordnegi number on neljaleheküljeline ja trükitud tuhandes eksemplaris. Nii käesoleva kui ka eelmise lehenumbri omandamisest huvitatud kirjutagu Rahvuslaste Tallinna Klubi e-postiaadressil This e-mail address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it .

Tõnu Kalvet,

"Rahvusliku Teataja" peatoimetaja

 

Ärgem kartkem "igaks juhuks"! Kasutagem ära kõik võimalused, mis on!

There are no translations available.


9. juulil 2011 Tartus, Kalevipoja kuju juures Tartu ülestõusu 70. aastapäeva kõnekoosolekul peetud kõne

Lugupeetud kohalviibijad! Head aatekaaslased!

Tänane üritus on vähemalt ühe asja poolest väga õpetlik. Sest need, kes ajalugu tunnevad, need teavad, et Tartu ülestõus algas siis, kui Punaarmee oli veel Eestis. Tähendab, seda ülestõusu alustada polnud üldsegi ohutu.

Jah, tõsi küll, surve oli sakslaste löökide mõjul nõrgenenud. Aga see surve oli olemas.

Ja eeskuju saab sellest võtta sel moel, et ka tänapäeval, üldse päris paljudes eluolukordades kasutada ära kõik võimalused, mis on. Sest kui me vaatame natukene elu, siis selgub, et inimesed, ka organisatsioonid tihtipeale kardavad ka siis, kui pole mingit põhjust karta. Kardetakse nii-öelda igaks juhuks. Aga seda ei ole mõtet teha. Sellega me lihtsalt jääme ilma oma elu väärtuslikest hetkedest, jätame tegemata palju head oma lähedastele, oma rahvusele, iseendalegi.

Seepärast võtkemgi eeskuju toonastest ülestõusnutest! Nemad ei kartnud. Nad said aru, et suurem surm, suurem oht on juba möödas ja kui sa oled mees, siis sa suudad päris palju ära teha.

Tänane üritus on korraldatud paari organisatsiooni poolt – Eesti Leegioni Sõprade Klubi ja kui ma õigesti aru saan, siis ka Eesti Rahvusliku Liikumise korraldatud. Ja rõõmustav on asja puhul see, et korraldajate hulgas on päris palju noori. See tähendab, [et] kui nemad saavad pereisadeks, pereemadeks või kui nad juba on, kui nende lapsed saavad suuremaks, siis nemad saavad anda seda teadmist edasi. Nad on uurinud päris põhjalikult Eesti ajalugu, ka Tartu ajalugu, ka Tartu ülestõusu ajalugu, ja nad saavad seda nii-öelda emapiimaga edasi anda.

See tähendab, et kui läheb niimoodi, nagu Bruno Javoiš ütles oma tänases kõnes ja iga aastaga tuleb rohkem inimesi siia üritusele, siis näiteks kümne aasta pärast võib siin olla juba nii palju inimesi, et ei mahu ära ja osa jääb lausa Raekoja platsile.

Keegi peab kunagi otsa lahti tegema ja tänase ürituse korraldajad tegid selle ilusti lahti. Ja me võime vaadata muidugi, et täna on võrdlemisi vähe inimesi tulnud, aga see on tihtipeale iga asjaga [nii]. Alguses üks väike rühm lükkab asja käima ja pärast inimesi tuleb ja tuleb kogu aeg juurde ning mõne aja pärast kõik tõsimeeli arvavad, et see on alati olnud massiüritus.

Sellepärast suur tänu kõigile, kes kohale tulid, ja veelgi suurem tänu korraldajatele! Ja ühtlasi siis tervitan ka kõiki Rahvuslaste Tallinna Klubi poolt. Aitäh!

Tõnu Kalvet

Kõne video asukoht internetis: http://www.youtube.com/watch?v=ymQz_PZ9IoM

 
Tallinna gravüüre
17saj_I_pool_8599_640x195.jpg
Ultimate Content Display