Täpsem loetelu Ungari õõnestustegevusest Euroopa Liidus

„Inimesed, olge valvsad!“ kutsus 20. sajandi esimesel poolel üles nimekas Tšehhi kirjamees Julius Fučík. Ta üleskutse on igihaljas, sest kahjurid ei maga kunagi. 

Kahjurite hulka kuuluvad mõistagi ka õõnestajad. Laia silmaringiga inimesena teab seda oivaliselt ka Euroopa Parlamendi saadik, erukindral Riho Terras. Seepärast ta pöörduski äsja Euroopa Liidu kolme suurema nina – Ursula von der Leyeni, Charles Micheli ning Roberta Metsola – poole üleskutsega võtta kiiremas korras midagi ette Ungari praeguse valitsusjuhi õõnestustegevuse peatamiseks.

„Terrase sõnul õõnestab Orbán teadlikult ja tahtlikult Euroopa Liitu ning selle ühtsust, mistõttu peab Euroopa Liit reageerima kiiresti ja otsustavalt, rakendades selleks aluslepingute artiklit 7, millega peatataks Ungari hääleõigus,“ kirjutas 10. juulil 2024 asjaomases uudises internetiväljaanne „Eesti Uudised“.

Vt.: https://eestiuudised.ee/riho-terras-euroopa-liit-peab-orbani-oonestustoole-reageerima-kiirelt-ja-otsustavalt/ 

Taktitundelise inimesena jättis lugupeetud eurosaadik aga üksikasjalikumalt loetlemata, milles täpselt Ungari juhtkonna õõnestustegevus seisneb. Siinkirjutaja nii taktitundeline pole, sestap täidab – oma võimete piires! – selle lünga ise. NB! loetelu pole kaugeltki lõplik!

Viktor Orbáni juhitav Ungari õõnestab:

1) sõjatööstuskompleksi kasumit. Nii Ameerika Ühendriikide kui ka koduse Euroopa oma. Mõlemad on viimase paari-kolme aastaga kasvatanud oma kasumit suisa hüppeliselt. Ukrainas sõlmitav rahu mõjuks kõnealusele kasumikasvule aga hukutavalt. Vähemalt mõneks ajaks kindlasti. Sest sunniks otsima oma toodangule uusi turge, eelnevalt aga tekitama uut nõudlust (=uusi sõdu);

2) naiste ärakasutamisest saadavat kasumit (embrüoäri, prostitutsiooniäri, lapsendamisäri, surrogaatemaduse-äri jms. äriliigid, kus tooraineallikaks on naised). Lõviosa Ukrainast mujale pagenutest moodustavad ju naised. Nende pealt teenimiseks on moodustatud ju lausa tööjaotus. (Siinkohal meenub mulle tahtmatult üks kõrgastme salaseltslane, kellele kuulub bussifirma, ja kes soovis Ukraina põgenikele (eriti muidugi naispõgenikele!) head teha nii innukalt, et saatis oma firma bussid neile järele koguni Poolas asuvatesse põgenikelaagritesse...);

3) selliste ettevõtete kasumit, kes võtavad Ukraina põgenikud tööle kas tunduvalt väiksema palgaga, või siis maksavad töötasu üldse „maksuvabalt“, ühtlasi alandavad seeläbi palgataset oma kodumaa tööjõuturul üldse;

4) Põhja-Ameerika, eriti aga Ameerika Ühendriikide energeetikaettevõtete kasumit, kes müüvad naftat ja gaasi (NB! mitte lihtlabast, vaid „ausat gaasi“ ja „vabaduse gaasi“!) Euroopa riikidele mitmekordse hinnaga, kasutades ära asjaolu, et nafta- ja gaasivoog tavapäraselt tarnepartnerilt idas on peaaegu peatunud;

5) poliitikute sissetulekut, kes mitmesugusel moel lõikavad kasu Euroopa Liidu võimalikult täielikult ühtsuselt Ukraina-küsimuses.

Loomulikult pole täielik ka ülaltoodud loetelu. Ent juba sellestki on näha, kui paljudele teeb Ungari õõnestustegevus meelehärmi, tekitades neis õigustatult püha viha.

Lõpetuseks jääb üle vaid hüüda: inimesed, olge valvsad! Õõnestajad, sisevaenlased ja muud kahjurid võivad redutada ükskõik kus. Andkem neile võimas vastulöök! Kiiresti ja otsustavalt! Kui vähegi võimalik, siis lausa ennetav! (Erukindral Terras kindlasti teab, kuidas nimelt.) Mis nad siis kipuvad heade ja õigete inimeste kasumi kallale!

Tõnu Kalvet

© Tõnu Kalvet  

Eestlase nägijakssaamine

Päev ärkas. Ärkas eestlanegi,
ja tundis, kuidas kasvab jõud.
See tunne talle selgeks tegi,
mis saab, kui olla  ü h e l  nõul.

Ta äkki väga selgelt nägi
vaimusilmas, keset pead,
et kogu esivanemate vägi
meil Toonelast vaid saadab head.

Seal puuduvad kõik sisetülid,
mis eestlust kurnand päeval, ööl,
sest oleme ju kõik vaid lülid
me eesti ketis, kirivööl.

Kius, kadedus koos väiklusega  
kõik tühine see paistab neil:
„Mis pistmist sel on võitlusega,
mis ainult  k a h j u  teeb ju teil?!”

On Eesti vabadusesõda
ju näide veenev, ülihea,
et kehtib igihaljas tõde:
meil edu toovad  ü h t s e d  read.

Meist igal hinges oma Päike,
ta meile annab eluväe.
Ta mõju kõike muud kui väike,
kui ühendame  e e s t i  käed.

Tõnu Kalvet

© Tõnu Kalvet  

Valminud Tallinnas 23. juunil 2024 kl. 13.24.

Harjumatu, ometi tõsi: äsjase sammu õigsust näitab... tulevik!

Kas Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast (lüh. EKRE) äsja välja astunutel või välja visatutel oli õigus või mitte, näitab tulevik. Täpsemalt: see, kus nad jätkavad oma poliitikuteed (kui muidugi üldse jätkavad).

Kui EKRE-st äsja lahkunutel oli tõsi taga, siis jääb neil hetkeseisuga vaid kolm valikut:

1) Isamaa;

2) Eesti Vabaduspartei–Põllumeeste Kogu;

3) Põliseestlaste Rahvaerakond.

Kui nad peaks otsustama mingi muu erakonna kasuks, siis on selge, et tegu oli ja on karjeristidega ning et Martin Helmel (kõigile ta puudustele vaatamata) oli nende suhtes õigus.

Kui nad peaks otsustama luua uue, nii-öelda oma erakonna, siis kumaks sellest sammust selgelt läbi eelistus „armastan mitte poliitikat iseendas, vaid iseennast poliitikas“. 

Iseasi muidugi, et uut erakonda sisuliselt luua on Eestis paganama raske. Põhjus: Eestis napib haritud, võimekaid, südikaid, isamaalisi inimesi. Täpsemalt: neid ei jätku iga viimase kui ühe liidriambitsioonidega poliitiku soovunelmate rahuldamiseks. Kaasamäägijatega aga teadupärast kaugele ei jõua, põmmpeadega samuti mitte, olgu siis mõlemad nii ustavad kui tahes.

Eesti Vabaduspartei–Põllumeeste Kogu ja Põliseestlaste Rahvaerakonna ülesehitamine võrdukski sisuliselt uue erakonna rajamisega. Seega saaks EKRE-st äsja lahkunud end teostada emmas-kummas erakonnas täiel määral.

Isamaas lükkuks nende tähelend küll mõnevõrra edasi, see-eest saaks nad end seal rahulikult üles töötada, muuta end oma uuele koduerakonnale vajalikuks, soovi korral lausa asendamatuks.

Seevastu kui keegi lahkunud EKRE-lastest peaks ootamatult „leidma ühisosa“ mingi muu erakonnaga (mõtlen siinkohal ikkagi poliitkartelli-erakondi), siis on nende äsjase lahkumise tegelikud ajendid just sellised, nagu need sõnastas Martin Helme.

Kummal osapoolel oli/on õigus?

Vastuse annab tulevik.

Jälgigem mängu!

Tõnu Kalvet

© Tõnu Kalvet 

Isamaa surus Viktor Kingissepa pärandi austajad tagasi (ja läheb nüüd vasturünnakule)!

Isamaa esikoht 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel näitas selgelt: isamaalisus on Eestis taas tõusuteel, end vahepeal aga juba ülienesekindlalt tundma hakanud viktorkingisseplased (=sotsiaaldemokraadiks maskeerunud punased) on seevastu sunnitud samm-sammult taanduma. Seda näitab selgelt asjaolu, et kuigi mõlemad said Euroopa Parlamendi uude koosseisu ühepalju esindajaid (kumbki kaks), siis Isamaa poolt anti neil valimistel peaaegu kaheksa tuhat häält rohkem.

Veenev argument on seegi, et Isamaa katuserakond Euroopa Parlamendis – Euroopa Rahvapartei – saab saadikukohti juurde, samas kui kingisseplaste katuserakond hoopis kaotab neid.

Erinevalt Prantsusmaast, kus president Emmanuel Macron saatis Euroopa Parlamendi äsjaste valimistulemuste mõjul laiali kodumaise parlamendi, kuna tolle jõuvahekorrad ei peegeldanud enam tegelikke jõuvahekordi riigis, jääb Eestis parlament ja valitsus paika. Ent arvata on, et mitte enam kauaks. Sest kui valitsusliidu sõnal pole enam kaalu, valitsusliit ise on aga muutunud naljanumbriks, siis ei tule riigijuhtimisest enam midagi välja, mistap erakorralised Riigikogu valimised on ainult ajaküsimus.

Kui võimsalt esineb seal Isamaa, oleneb paljuski sellest, millal tal jätkub oidu lasta lahti otse põhja viivast koormast – Tallinna võimuliidust, kus saatuse õela vingerpussina ollakse koos oma ideloogiliste vaenlastega, sealhulgas kingisseplastega...

Tõnu Kalvet

© Tõnu Kalvet  

Hääleta eestimeelne poliitjõud rahvuslusevaenulikust poliitjõust mööda!

Eesti kõigi aegade tuntuim sotsiaaldemokraat, oma „suurte teenete” eest põrgus viibiv Viktor Kingissepp saab praegu südamest rõõmustada: „sotsiaaldemokraatia püha üritus” on nüüdis-Eestis isamaalisusest populaarsem. Just seda näitab küsitlusfirma Norstat arvamusküsitlus, mis viidi läbi ajavahemikul 4. juunist 6. juunini 2024.

Kas lepime sellega?

Miks peaksime?!

Surugem Kingissepp koos oma järgijatega tagasi sinna, kus on nende õige koht – esmalt mutta, seejärel aga põrgusse! 

Mingem valima ja andkem oma hääl isamaalistele kandidaatidele! Neile, kes eelistavad euroföderalismile (loe: võõrisandate kintsu kaapimisele) sirgeselgsust, eestlust, rahvuslust, isamaalisust!

Tõnu Kalvet