Uudised

Reisimuljeid sirgeselgsete inimeste maalt

Käisime Rahvuslaste Tallinna Klubi inimestega kolmapäeval, 16. märtsil 2011 Riias Läti leegionäridele  ja läti rahvale lugupidamist ning poolehoidu avaldamas.

Läti leegionäride mälestuspäeva üritus oli fantastiliselt ilus, südamlik ja rahvarohke. Isegi käputäis okupandinärakaid ei suutnud seda tumestada. Nende kaabakate räuskava kisa laulsid lätlased isamaaliste lauludega vaikima!

Ilm oli ülimalt ilus ja päikseline, nagu ka tunded inimeste südameis.

Võtsime osa toomkirikus  peetud mälestusjumalateenistusest ning marssisime koos lätlastega kolonnis vabadussamba juurde. Asetasime pärja selle jalamile ning teise viisime hiljem president Karlis Ulmanise ausamba juurde.

Nii rohkesti pole isamaaliselt meelestatud inimesi varematel üritustel veel olnud. On näha, et osalejate ja kaasaelajate hulk suureneb iga aastaga.

Kõige liigutavam oli see, et põhimassi moodustasid noored. Hingestatud sära oli neil silmis ja Isamaalised laulud suul!

Peale meie oli kohal ka enneolematu hulk teisi eestlasi üle kogu Eesti. Sinimustvalgete hulk oli Läti lippude järel arvukuselt järgmine. Siis tulid Leedu omad ning vilksatasid ka Ukraina ja Gruusia rahvusvärvid. Fantastiline!

Lätlaste suhtumine eestlastesse oli ülimalt südamlik ja soosiv. Platsipeal tekkisid siin-seal iseeneslikult omavahelised vennastuvad vestlusgrupid. Meenutati baltlaste ja teiste okupeeritud rahvaste ühist saatust ning võitlust oma riigi, maa ja rahva vabaduse ning püsimise nimel. Klõpsusid fotokad ja surisesid kaamerad. Olen veel tänagi ülevas meeleolus ja positiivsel lainel.

Kurb, et meie meedia kajastas Riia-üritusi nii napilt, tendentslikult ja valikuliselt.

Huvitav asi, mis heas mõttes „silma riivas“: Lätis ei näinud ma kuskil venekeelseid ja ka mitte kakskeelseid silte ega reklaame. Isegi mitte turul, ametlikest asustustest ja avalikust ruumist rääkimata. Kui mingit infot dubleeritigi, siis oli teiseks keeleks inglise keel.

See tõestas, et saab küll, kui tahetakse selg sirgu ajada oma keele ja kultuuri säilimise nimel, vaatamata sellele, et Lätis on tiblade (läti k. urlas) mass tunduvalt suurem kui meil.

Jüri Böhm

Jüri Böhm on Läti leegionäride päeva mälestusüritustel käinud RTK delegatsiooni liige

Õudne tulemus

Viimaste valimiste tulemust on raske muuks kui õudsaks lugeda. See hirmutab teovõimelised ja arukad inimesed Eestist minema. Nendega on see "õnnetu" lugu, et nad saavad aru, mis toimub. Kes siis loovad ainelist heaolu ja seeläbi ka teistele töökohti? Kari võib järjest valjemini määgida, sellest vaevalt kellelgi paremaks läheb. Pigem on see ohumärk. Kui teo- ja töövõimelised lahkuvad maalt, jääb järjest vähem neid, kes makse maksavad. Haigetel, vanadel ja vigastel pole kuhugile minna. Ühiskonda ähvardab pankrott ja kokkuvarisemine, sest lõpuks pole enam piisavalt raha, maksmaks pensione, andmaks haigetele õiget arstiabi jne. "Pühalt" väliskapitalilt maksu võtta ju ei tohi, nagu elu näitab.

Läbimõeldud, kaalutletud otsuse tegemiseks on vaja vähemalt kahte asja: asjakohaseid teadmisi ja tõepärast teavet. Eesti valijal pole kumbagi. "Tulemus" tehakse paljuski võõramaises omandis telemeedia abiga, teistel pole niipalju "pappi" ega saagi olla. Tagajärg: kari hääletab kõige väärakamate ja Eestile kõige vaenulikumate poolt. Lisaks lendas10,5 protsendi valijate hääl lihtsalt korstnasse - vinge demokraatia ikka küll.

E-hääletamine tuleb korrapealt lõpetada, ainuüksi sellepärast, et see ei vasta valimiste esitatud esmastele reeglitele - hääletamise ühetaolisusule ja salastatusele. Riigikogus istumise aeg olgu vaid üks kolme-nelja aastane periood. Rahvaesindamine olgu rahva esindamine nende sõnade otseses tähenduses, mitte kellegi kärjäär või rikkaksminemine. Meile pole vaja mingeid lollidemaa kuningaid. Maailmavalitsuse ettekirjutatud häältelugemise viisist, nagu näiteks Hondt´i jagajate meetod ja 5-protsendiline valimiskünnis - tuleb koheselt loobuda. Hääletamaskäinute ja esinduse kohtade suhe andku piirmäära, millega kodanik või nende ühendus pääseb parlamenti.

Jaan Hatto

Jaan Hatto on Eesti Rahvusliku Liikumise juhatuse liige ning Rahvuslaste Tallinna Klubi rajaja

Mõtteid 2011. aasta Riigikogu valimise tulemustest

Eilse valimistulemusega sain kinnitust oma kurvale tõdemusele , et eestlane põeb tõsiselt etnosuitsiidset masohhismi!


Eesti rahvas valis taas oma turjale sellesama poliitkartelli.
Reformimõisnike kõrvale upitas rahvas oma kukile veel kiltri, kupja ja aidamehe.

Nüüd on riigikogus ka kahe erakonna võrra vähem ja seda vabamad käed on neil seal sahkerdada ja ringkaitset luua. Nelja partei puhul on ju vähem ruumi poliitilisteks manöövriteks.

Niisiis pannakse sellest edust tiivustatuna vana, sissetallatud rada edasi ning rahulolematutele lajatatakse tugeva rahva mandaadiga lihtsalt ülbelt vastu vahtimist!
Toompea müürid on sellega eilsest rahva ees veel mõne meetri võrra kõrgemale tõusnud!

Kõige räigem on veel see, et isik, kes Moskva  ja maksumaksja rahaga valimiskampaaniat teeb, sai kõige rohkem hääli ning on seega Eestis kõige populaarsem poliitik, nagu meedia teda juba promob.

Mind üllatab ka see, et rahvas andis nii suure toetuse jõugule, kelle hümn/ülemlaul on "Internatsionaal" (süvenege selle sõnumisse!) ning kelle üsast tulid ilmale kommunistid!

Selle tulemuse põhjal ei üllata mind enam 1940. aasta sündmused, sest lauristinid, anveldid, pöögelmannid ja allikud on jatkuvalt meil arvamusliidrid ja tegijad!

Mis meiega toimub?

Kas me oleme tõesti sisemiselt nii roosad või kohati lausa punased!?

Ülaltoodu põhjal saab vaid paluda, et...

...HOIA, JUMAL, EESTIT!

 

Oma riigi ja rahva pärast muretsev kodanik

Jüri Böhm

 

Kõntsaloopimise tipptase

Tänane „Õhtuleht“ andis teada, et on aasta masendavaim päev. Õnneks sain selle kena tõdemuse pihku alles õhtul, töölt koju jõudes, sest postiljon oli ilmselt jälle hommikul kuhugi hange hangunud.

 

Hoopis suurem vapustus tabas mind aga siis, kui lugesin ühe eesti (!) soost kõntskirjaniku laimukampaaniast Eesti aadressil – siin, suisa natse ülistavas riigis,  kiusatavat venelasi nii hirmsasti taga, et vaesekesed on ilma pea kõigist mõeldavatest inimõigustest! ', '

Esiotsa vihastasin hirmsasti, ja oleks see tädi mul sel hetkel käepärast olnud, siis tema inimõigustest saaks ehk praegu vaid postuumselt pajatada.

Veidi järele mõeldes aga mõistsin, et variante on siin ilmselt napilt: Reet Kudu nimeline tädi on ilmselt üliraske meelehaiguse küüsis, täieliku ja absoluutselt eduka ajupesu ohver või on loodus tema puhul mingi uskumatu vingerpussi mänginud. Teate ju küll: mitme peaga vasikad, kuuejalgsed konnad, silmadeta sündinud olevused või muud säärased apsud. Antverpenis oma uskumatult räpase laimuga esinenud tädil on ilmselt kõrvadevahe ajuolluse asemel täidetud lehma ainevahetuse ülejääkidega, sest teisiti ei saa tema klenskistide, notšnoipozoorlaste ja našistidegagi võrreldes üliräiget soigumist seletada.

On imekspandav, et ta tänast Domodedovo pommi eestlaste kaela ei ajanud. Ehk olid informaatorid viletsavõitu või polnud neil piisavalt fantaasiat?

Üldiselt, tädi Reet, kui sul ikka headest mõtetest puudu tuleb, siis võid julgesti minu poole pöörduda. Ma võin kõiksugu variante iga kell varrukast  hulgi välja raputada. Kui oled ehk liiga pikalt arstide huviorbiidist eemal viibinud, siis soovitan tungivalt kinnist raviasutust mentaalsete häirete korrastamiseks.

Kuid arukas inimene tahab pahast asjast kähku ja lõplikult vabaneda. Olgu sulle siinkohal täiesti tasuta radikaalne ja kiire lahendus: Johan Bäckmaniga ühte paati ja Angeli juga pidi allavoolu!

Aldo Roomere

RTK "europiketi" meediakajastusega ei saa rahul olla

Üks klubikaaslane saatis mulle lingi Rahvuslaste Tallinna Klubi 14. septembri piketi kajastusest "Delfi" portaalis. Kuna ma oma sülearvutiga millegipärast "Delfi" leheküljele ei pääse, leidsin kajastusega tutvumiseks aega raamatukogus.

Üllatust, mis mind tabas, ei saa pidada meeldivaks. Piketist oli väljas kokku kuus fotot. Kuigi meie vastu ülimalt sõbralik "Delfi" fotograaf klõpsutas innuga osalejate nägusid ja plakatite tekste, oli tegelikult piketist väljas vaid üksainus pilt. Kaks pilti oli piketil peremehega kaasas olnud koerast ja kolm piketeerijatest mööda jalutanud, klounivälimusega mehest, kellel oli peas pikk torujas seenekübar.

Korrapidajana jälgisin, et mees ei tuleks piketeerijate lähedusse, nii jäi ta piketist vähemalt nelja-viie meetri kaugusele, kuid kaugelt pildistades ja meest pildisuuruselt esitades on siiski õnnestunud luua tulemus, millega - füüsikutelt sõnu laenates - projekteerus mees piketeerijate hulka. Tegu on valeteabe tahtliku tootmisega, sest see mees ei osalenud piketil ja tal ei olnud piketiga mingit seost. Selle põhjal on alust kahtlustada, et kõnealune mees ei sattunud sinna juhuslikult.

Vaevalt et meie klubi ja/või keegi teine, kes korraldab oma üritusi, sooviks, et meediakanal "Delfi" projekteeriks või mingil muul viisil monteeriks sellel päeval "juhuslikult" linnas ringi jalutanud klounid tõsise ürituse kaasosalisteks. See ei ole esimene kord, kui "Delfi" ei suuda lihtsakoelisest sündmusest tõest teavet edastada. "Delfit" ma kunagi ei vaata ega loe, ega soovita seda teha.

Jaan Hatto,

Rahvuslaste Tallinna Klubi rajaja