Kuritegu kõigi silme all

  • Prindi
Lisainfo
Kategooria: Uudised
Avaldatud: laupäeval, 16. aprillil 2016. 16:36
Kirjutas Autor
Klikke: 2202

Mis on kuritegu? See peaks kirjas olema vastavas seadusandluses. Nõukogude ajal kutsuti seda seaduseraamatut Kriminaalkoodeksiks, tänapäeva Eestis on selleks Karistusseadustik, kus – ennäe! – ei olegi kuritegu, on süüteod, aga ilmselt tähendus on sama.

Karistusseadustikust leian 15. peatüki: „Riigivastased süüteod“ 1. jao: „Süüteod Eesti Vabariigi vastu“, edasi esimeseks on § 231 „Eesti Vabariigi sõltumatuse ja iseseisvuse vastu suunatud vägivaldne tegevus“. Milles see seisneks?

„Tegevuse eest, mis on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele – karistatakse viie kuni viieteist aastase vangistusega“. Siit edasi § 233 sätestab sama tegevuse, kui see on vägivallatu, kuid toimepanijaks on välismaalane: „Välismaalase poolt toimepandud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud vägivallata tegevus“.

§ 233 kõlab täispikkuses järgmiselt: „Välismaalase poolt Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud vägivallata tegevuse eest, kui puudub käesoleva seadustiku §-s 231 ja 234 sätestatud süüteokoosseis, – karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega“. Mida siin silmas peetakse „iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud tegevuse“ all? Seda sätestas meile § 231, üheks tegevuseks oli Eesti põhiseadusliku korra muutmine. Kokkuvõtteks: Eesti põhiseaduslikku korda vägivaldselt ei lubata muuta kellelgi. Seda ei tohi teha välismaalased isegi mitte rahumeelselt. Rahumeelselt võivad seda teha oma kodanikud. Loogiline.

Välismaalased Eesti põhiseaduslikku korda muutmas

Mul oli raske varjata oma imestust, kui avastasin Swedpangas Raplas, Rapla raamatukogus, Märjamaa vallavalitsuses paksu paki värvilisel klantspaberil reklaame selle kohta, kui hea on ikka euro, kui hea, et tuleb euro, „euro – meie raha“. Ilmselt vedele(s)b seda kiidulaulu veel lugematutes kohtades, kuhu ma lihtsalt ei sattu. Reklaame võis igaüks lahkelt koju kaasagi võtta. Reklaami tagaküljel leidsin väikeses kirjas kitsa rea: „c- ringi“ sees Euroopa Keskpank 2010- ISBN 978-92-899-0149-9. Ajalehes silmasin samasisulist kuulutust, potisinise lipu all kirjas „Euroopa Komisjon“.

Eesti Vabariigi Põhiseaduses seisab siiani § 111: „Eesti raha emissiooni ainuõigus on Eesti Pangal“. Minu teada ei tööta Euroopa Keskpangas ega Euroopa Komisjonis Eesti kodanikud, vaid sealt töötavad välismaalased (v.a. üksainus isik).

Ilmselt on tegu välismaalastega ja seega välismaalaste katsega muuta Eesti Vabariigi põhiseaduslikku korda. Tõsi küll, vägivallata – raha jõul – , kuid välismaalastele pole ka see lubatud, nagu eelpool nägime. Tegu on kuri- ehk siis süüteoga, nagu Karistusmäärustikus seisab. Märjamaa vallavalitsus, Rapla raamatukogu jt. on kuriteos ilmselt kaasosalised.

Mõni lugeja ohkab ehk siinkohal: „See Jaan saab vist millestki valesti, kui mitte väga valesti aru: tema jutu järgi panevad auväärsed Euroopa asutused toime kuriteo, raamatukogud ja vallavalitsused on aga kaasosalised!“

Jaaniga on see häda, et muule lisaks on Jaan ka Rootsi riigi kodanik, valdab oma riigi riigikeelt ja tunneb kuigivõrd oma riigi seadusandlust.

„Kelle taga on võõras võim…“

Rootsi karistusmäärustikku kutsutakse hallist ajast Brottsbalkeniks. Selle 19. peatüki 13. paragrahv kõlab järgmiselt: „Kelle taga on võõras võim või keegi välismaal, kes toimetab võõrvõimu ülesandel, võtab vastu raha või muud vara, et välja anda või levitada kirjalikku teavet või mõnel muul viisil mõjutab avalikku arvamust küsimuses, mis puudutab mõnda riigikorra alust või asjaolu, mis omab tähtsust riiklikule julgeolekule, mille üle peab riigipäev või valitsus otsuse tegema, mõistetakse vangi kuni kaheks aastaks, välismaise toetuse vastuvõtmise eest“.

(Rootsi keeles: "Den som hava främmande makt eller från utlandet hava någon som handlar för att gå främmande makt tillhanda för, tar emot pengar eller annan egendom för att genom utgivande eller spridande av skrifter eller på annat sätt påverkar den allmänna meningen i en fråga som gäller någon av grunderna för rikets statssikt eller någon angelegenhet, som har betydelse för rikets säkerhet som ankommer på riksdagen, eller regeringen att besluta om, döms för tagande av utländskt understöd i fängelse i högst två år.” (Lag §1981:1161)).

Võib küsida: mis see Rootsi äkitselt siia puutub? Aga puutub ikka küll, sest me oleme – või pidavat olema – nüüd Euroopas. Sarnased seadused on olemas teisteski Euroopa riikides. Nende sõnastus võib erineda, kuid mõte jääb samaks. Rootsi seadusandjad on muidugi teinud palju paremat tööd, tulemuseks selge ja üheselt mõistetav seadusetekst. Rootsi eurole „ülemineku“ alase rahvahääletuse ajast ei mäleta ma kusagilt reklaame ja tekste, mille oleksid välja andnud Euroopa Keskpank või Euroopa Komisjon. Nii et „välismaalased“ Euroopa Keskpangas ja Euroopa Komisjonis peaks hästi teadma, millega nad tegelevad: panevad toime kuriteo nii Eesti kui oma riigi seaduste järgi.

Ilmselt peetakse eestlasi „Euroopa indiaanlasteks“, kes elutsevad ja surevad vaikselt välja kuskil impeeriumi äärealal ega taipa midagi riigist, (oma)riiklusest, seadustest ega põhiseadusest…

Jaan Hatto