Ilmus „Rahvusliku Teataja“ kolmeteistkümnes number
- Lisainfo
- Kategooria: Uudised
- Avaldatud: laupäeval, 16. aprillil 2016. 18:02
- Kirjutas Autor
- Klikke: 2037
2012. aasta novembri lõpus ilmus ajalehe „Rahvuslik Teataja“ tänavune 10., üldarvestuses 13. number (oktoober-november 2012).
Esiküljeloos „Kas poliitilises talveunes eestlane avas ühe silma?“ käsitleb peatoimetaja Tõnu Kalvet asjaolusid, mis viisid eestlase omal ajal poliitikast eemale ja sundisid viimasel ajal poliitika juurde naasma. Autor tõdeb: „Kui hirmust- ja mugavusestvabanenute arv ületab kriitilise piiri, siis on eestlasel väga hea võimalus riik seniselt, hukukursilt kõrvale pöörata.“
Talveune-lugu illustreerib kolm fotot 17. novembril 2012 Tallinnas toimunud rongkäigult ja kõnekoosolekult, mille korraldas kodanikuühendus „Aitab valedest poliitikas!“ ja kus osales harjumatult palju inimesi.
Arvamusküljel (2. lk.) on lisaks juhtkirjale veel kolm kirjutist. Artiklis „Vabaduse vangid“ meenutab nimekas filmilavastaja Tõnu Virve mitutki olulist tegurit, mis on eestlastel läbi aegade aidanud kestma jääda. Samuti loetleb Virve kurikuulsamaid juhtumeid, mil eestlaste ja võõraste vahel sõlmitud lepinguid on viimased rikkunud ja kuidas see on muutnud eestlased lepingute kehtivuse suhtes kahtlevaks.
„Meie vabadus on olla oma vabaduse vangid. Selles on meie rahvuse ja riigi sisemine kestev elujõud,“ resümeerib Virve.
Jaan Hatto tutvustab artiklis „Lisandusi Barroso tulevikunägemusele Euroopast“ jubedusi, mis kaasnevad Euroopa Liidu muutmisega nii-öelda föderatsiooniks. Autor nendib: Euroopa Liit tüürib diktatuuri ja seejärel juba türannia poole.
Kirjutise „Ohvritest ja võitlejatest“ teises ehk viimases osas arutleb Priit Silla selle üle, kuhu ja miks on kadunud eestlaste patriotism ning mispärast jookseb parunitelt väljaostetud maa nüüd eestlastest tühjaks. Silla hoiatab loo lõpulauses: „Sillapõletajad riskivad ikka sellega, et tagasi pääseb ainult ujudes.“
Majanduskülje (3. lk.) põhiloos „Oleme teel rikkusele“ juurdleb Taavi Reimann Eesti majanduse kehva seisu põhjuste üle, võrdleb siinse majanduse juhtimist Norra majanduse juhtimisega, ning jõuab viimaks järeldusele: „Vajame majanduspoliitika muutust, alustades kõikidest meie iseseisvale majanduspoliitikale kahjulikest lepetest taandumisest, mis seni on vaid kasvatanud inflatsiooni.“
Jätkub järjejutt ühistegevuse alustest. Seekordses osas on juttu raha tähtsusest ja raha ringvoolu juhtimisest.
4. ja 5. lehekülg on pühendatud Charles Darwini peateose „Liikide tekkimine“ eesti tõlke sünnile ja tänavusele ilmumisele. Tõlke sünnist nõukogude vangilaagris ja selle pärastisest saatusest räägib tõlkija Mart Niklus, samuti ta vangilaagrikaaslased Bruno Javoiš ning Priit Silla. Kirjutises „Darwini vaim meie kohal“ arvustab bioloog, Tallinna ülikooli lektor Tõnu Ploompuu (ühtlasi RTK liige!) „Liikide tekkimise“ eesti tõlget.
Darwinilt pärineb ka rubriigi „Vaimuvara“ (asukoht: 8. lk.) seekordne sisu – „Liikide tekkimise“ 3. peatüki alapeatükk „Olelusvõitlus sama liigi isendite ja teisendite vahel on kõige karmim“.
6. leheküljel ja 7. lehekülje ülaosas on välisuudiste rubriik. 6. lehekülje põhiloos tutvustab konservatiivne publitsist Andres Laiapea euroskeptilisi fraktsioone Euroopa Parlamendis ja Eestis ning soovitab siinsetel euroskeptikutel ja eurovastastel valmistuda 2014. aasta Europarlamendi valimisteks juba praegu. Laiapeale teeb muret Eesti selliste poliitjõudude killustatus.
Tõnu Kalvet kirjutab – Ukrainas asuva hiiurootslaste küla Gammalsvenskby näitel – sellest, kuidas Rootsi võimud eelistavad rootsi päritolu sisserändajaile välismaalasi.
7. lehekülje ülaosas algab Mart Nikluse reisikiri „Korras nagu Norras“. Sellest selgub muuhulgas, et Norras teatakse Eestist ja eestlastest rohkem kui me ise oskame arvata.
Lehekülje alaosas jätkub järjejutt „Sissitegevuse käsiraamat“. Seekordses osas on juttu sellest, kuidas nii anastajad kui ka vastupanuvõitlejad koguvad teavet vastaspoole kohta ning mismoodi anastajad katsuvad vallutatud maa elanikkonna ühtsust lõhestada.
Tagakülje (8. lk.) alaosas, rubriigis „Muie ja irve“ ilmunud naljaloos „Kalevipoja tagasitulek“ (autor: Aldo Roomere) kirjeldatakse Kalevipoja seiklusi Euroopa Liidu lagundamisel ja Eesti päästmisel.
„Rahvuslik Teataja“ on Rahvuslaste Tallinna Klubi häälekandja. Ilmub alates 2011. aasta juulist. Trükiarv on 1000.
Lehe levijuhid:
Põhja-Eestis: Johanna Ranne (e-post: johanna.ranne.armane[ät]gmail.com; mobiil: 59037103);
Lõuna-Eestis: Osvald Sasko (mobiil: 55542270);
Lääne- ja Kesk-Eestis: Jaan Hatto (e-post: stuvsta[ät]hot.ee; mobiil: 51903374).
Neilt saab ka varasemaid lehenumbreid.
„Rahvuslikku Teatajat“ saab hankida ka Tapa autobussijaamast.
TÕNU KALVET,
„Rahvusliku Teataja“ peatoimetaja
Mobiil: 55900564