Ülevaade V Rahvuslaste Talvekoolist

V Rahvuslaste Talvekool peeti 19. veebruaril 2023 Tallinnas Kristiine linnaosas Tallinna Puuetega Inimeste Koja peahoones (Endla tn. 59). Kavas oli kolm loengut ja üks film.

Pealkirja „Energia ja julgeolek”  kandva loengu pidas endine „Eesti Energia” pressiesindaja ja praegune riigihalduse minister Riina Solman (ühtlasi Isamaa aseesimees).

Solman andis hinnangu Eesti energeetika olukorrale ja tutvustas Isamaa pakutavaid lahendusi Eesti energeetikat vaevavale kriisile.

Elekter on selline eluks hädavajalik teenus tänapäeval, mis on võrreldav meditsiiniteenusega. Sul on seda lihtsalt vaja, ja see ei saa olla selline turupõhine kaup, et hind iga päev kujuneb ümber – kas ta on kõrge, kas ta on madal, ja meie peame selle järgi siis käituma. Küll aga olen nõus, et elektriga ja iga teise, eluks vajaliku kaubaga võib säästlikult ümber käia. Ja peabki,” ütles Solman.

Solmani sõnul on Eestil lähikümnendil kolm peamist energeetikapoliitilist valikut:
1) riskida sellega, et tuulevaikuse ja vähese päikesevalguse korral tuleb istuda küünlavalgel;
2) ehitada uus gaasijaam ja loota, et vedeldatud maagaasi jätkub piisavas koguses ning mõistliku hinnaga, ja et tarneliinid toimivad;
3) ehitada uus põlevkivijaam ja panustada sellele, et Euroopa Liit suhtub tulevikus CO2-kvooti tänasest palju ratsionaalsemalt ja me ei pea põlevkivienergiat CO2-kvoodiga nii kõrgelt maksustama.

Väide, et tuuleenergia on kõige odavam, võib hinna puhul ju paika pidada, aga elektriarve meil tegelikult [hoopis] kasvab rohepöörde tõttu, mitte ei kahane,” nentis Solman.

Solmani ja ühtlasi kogu Isamaa hinnangul on Eestile parim lahendus säilitada juhitavad energiavõimsused, ennekõike põlevkivi ja gaas.

Solman oli aastail 2002–2004 „Eesti Energia” pressiesindaja. Tollases ametis kogetu mõjutas ta elurütmi sel määral, et ta vanem poeg õppiski pärast elektriinseneriks ja töötab parajasti „Elektrilevis”. Isamaa energeetikaalaseid seisukohti aitas Solmani teatel suuresti välja töötada aga tuntud energeetikaspetsialist Arvi Hamburg, kes on ka ise Isamaa liige.

Teise loengu pidas kauaaegne koolijuht ja Tallinna linnavolinik Märt Sults. Tema loeng kandis pealkirja „Rumal olla ja rumalaks jääda on privileeg, mis meie riigile ei sobi!”.

Sultsi hinnangul on riigivõim lammutanud Eesti hariduselu (või lasknud sel laguneda) viimase 30 aasta jooksul, s.t. Eesti taasiseseisvumisest saati. Iga valitsus on püüdnud ajada oma hariduspoliitikat, arvestamata terviku vajadusega ja mõtlemata kaugemale tulevikule. Sults pakkus praeguse ränga hariduskriisi lõpetamiseks mitu lahendust, millest enamus pole pealegi kulukas.

Kolmanda loengu pidas kirjanik, filosoof ja õppejõud Leho Lamus. Pealkirja „Illuminaatide käsitluse kriitika”  kandvas loengus tutvustas Lamus pealiskaudsusest tingitud väärkujutelmi illuminaatide ja teistegi salaseltslaste kohta. Tema sõnum oli ühemõtteline: salaseltslased ise loovad oma organisatsioonile salapära- ja võimsuse-maine, kuna soovivad seeläbi näidata end tegelikust tugevamana.

Talvekooli lõpetuseks näidati internetiväljaande „Vanglaplaneet” toimetuse tehtud filmi „Eesti riigi kaaperdajad”, kus tutvustatakse globalistide käepikendusi Eesti poliitikas. Film tekitas talvekooliliste hulgas elava arutelu.

Seekordne talvekool oli esimene pärast peaaegu üheksat aastat: IV Rahvuslaste Talvekool peeti täpselt 2014. aasta naistepäeval.

Talvekoolilisi oli 20. Kuulajate erksast huvist ja asjatundlikkusest liigutatud Solman kinkis neile pärast tänutäheks mett, Märt Sults aga musta värvi, hästiteritatud pliiatseid (selleks, et kuulajad oleks „teravad pliiatsid” edaspidigi).

Talvekooli korraldas Rahvuslaste Tallinna Klubi – 2009. aastal asutatud eestimeelne organisatsioon, kes on rahvuslaste suve-, sügis-, talve- ja kevadkoole korraldanud juba alates oma asutamisaasta suvest.

Tõnu Kalvet

© Tõnu Kalvet