Õiglane hinnang meie Laurile

Nördimusega lugesime käesoleva aasta 11. augusti ajalehtedest alatut poliitilist rünnakut meie Lauri vastu.

Lauri on sügavalt eestimeelne noor mees juba geenide poolest. Juba 1942. aastal kirjutas Elmar Õun, kelle positsiooni oma perekonnapuus Lauri ei ole siiani suutnud täpsustada, ajalehes „Eesti Sõna” vihaselt stalinlike timukate vastu.

2013. aastal ründas Lauri ennastsalgavalt ohtlikku, endast kaks korda suuremat, paljunemisvõimelist emast okupanti eesmärgiga teha see kahjutuks või vähemalt ajada Eestist välja. Selle asemel, et aktiivset noormeest kiita, hakkasid õiguskaitseorganitesse imbunud kommujäänukid teda represseerima.

1.01.2015. a. astus Lauri kõige eestimeelsema partei – EKRE – ridadesse, et anda oma panus rahvuslikku üritusse. Ida-Virus (s.o. Venemaal) ei olnud selle partei ridades palju kandideeridasoovijaid. Ustava parteisõdurina läks Lauri kandideerima kõige raskemasse piirkonda ja saavutas seal oma partei nimekirjas paremuselt kuuenda koha. Sealjuures oli ta ainuke, kes sai hääli ka välisriikidest (ligi 10%).

Tänavu kevadel (25. mail) nägi Lauri Rahumäe surnuaia lähedal, kuidas noor naine jookseb meeleheitlikult, et leida endale partnerit. Lauri püüdis naist maha rahustada ja näitas ka käeraudu, mille abil oleks nooriku saanud mõne risti külge panna ja siis proovida – vastavalt euroopalikele hetketavadele – toota kahanevat eesti rahvast. Kahjuks ei suutnud Lauri amokijooksust ärritunud noorikut maha rahustada ja Lauri seekordne katse jäi viljatuks.

Lauri eelkirjeldatud käitumises pole märgata midagi ebanormaalset ega kuritegelikku. Poliitilistel eesmärkidel on võimurid hakanud Laurit ära kasutama võitluseks kõige eestimeelsema partei – EKRE – vastu. Ja selleks kasutatakse vanu KGB võtteid – panna terved inimesed hullumajja.

Nõuame meie Lauri viivitamatut vabastamist ja poliitilise nõiajahi lõpetamist.

Rahvuslaste Tallinna Klubi nimel

FELIKS SAAREVET,
jurist

Ajalehe „Rahvuslik Teataja” 38. numbris (september 2015) avaldamiseks kirjutatud kaitsekõne. (Lehetoimetus pole seda julgenud avaldada siiani.) Muutus hiljuti uuesti päevakajaliseks, kui Eesti peavooluajakirjanduses taaskäivitati laimukampaania Lauri Õuna vastu.

„Pagulased” kui terroristide inimkilp

Allahu akbar!“ Nende sõnade saatel kõmmutasid püssimehed Pariisis ilmsüütuid inimesi, kes olid varem neile kui „pagulastele” kaasa tundnud, neid mõistnud ja vastu võtnud. Võimalik, et ohvrid ei saanudki lõpuni aru, kas see oli „Surmaingli” show´ üks osa või ettenägematu sündmus.  Juba tänavu 8. novembril kirjutas Rootsi sõltumatu internetikülg Avpixlat.info, kuidas Jämtlandis Krokomis leiti põgenikemajutuse katlaruumist relvapeidik – suur hulk lahingurelvi. Kohale tulid politsei ja Rootsi Kaitsepolitsei – SÄPO.

Kui internetikülje ajakirjanikud politsei poole pöördusid, said nad oma imestuseks kuulda, et politsei ei tea sellest relvapeidikust midagi. Nüüd pöördusid nad ülejäänud peavoolumeedia (=koššermeedia) poole ja neid ainult tänati teabe eest. Keegi ei soovinud relvi näinud tunnistajatega isegi vestelda ega sellest kirjutada. Nii jäi isegi saladuseks, kas armsatele „pagulastele” anti nende „varustus” tagasi või võeti ikkagi ära. Võimalik, et varsti ei kirjutata kõigist terroritegudestki. Lähed mööda tänavat, paugud käivad ja inimesed kukuvad. Täna vaid jumalat, et ise veel elad! Kas tuleb tuttav ette? Sellise maailma pani oma raamatusse „1984” kirja isehakanud maailmavalitsejate salaplaane tundev George Orwell.

Pariisi tulistamise tõttu otsis politsei taga kedagi Salah Abdeslam´i. Laupäeva hommikul peeti ta kinni Belgia-Prantsuse piiril. Kuid kuskilt tulnud käsu järgi vabastati... ja nüüd on uuesti tagaotsitav. „Le Monde“-i fotograaf, araablane Al Alam ootas õhtul Bataclani teatri juures, nagu ükskõik millise teise sündmuse algust. Internetiväljaanne „Infowars“ teatab, et Luure Keskagentuuri direktor John Brennan kohtus MI5 ja Prantsuse salaluure juhtidega. Kohtumisest võttis osa ka keegi juudiäärmuslane Iisraelist.

Praeguseks on saanud salateenistused tänu toimunule oma eelarvesse kopsaka lisaraha. Eelarvelisa tuli ka SÄPO-le, kes kulutavat selle „paremäärmuslaste kättemaksutegude” ära hoidmiseks. Pariisi haiglatele anti korraldus kõrgendatud valmisolekuks juba päeval – pidi olema õppus. Türgi võimud olid prantslasi 29- aastase Ismael Mostefai eest hoiatanud kaks korda, ometi sai ta kontserdil inimesi rahumeeli kõmmutada, vahendab http://new.euro-med.dk.

Nüüdseks on selge, et „pagulased” moodustavad INIMKILBI, mille varjus ülesannetega mehed koos varustusega turvaliselt sihtmärgini toimetatakse ja mille varjus nad oma hirmutöid hauduvad. Muidugi ei ole süüdi ainult tegude toimepanijad. (Edasi on lugejal ehk raske lugeda.) Süüdi on riikide valitsused, kes neid maale lasevad: nii pagulasi kui terroriste ja mitte ainult et lasevad riiki siseneda, vaid lasevad ise neid koguni kohale tuua. Inimkaubitsejatele makstakse USA-st kuni 15 000 eurot iga kohaletoodu eest.

Tegelikult nii suuremõõtkavalisi ettevõtmisi, nagu Pariisi tulistamised, kaksiktornide õhkimine New Yorgis või Londoni pommiplahvatused, pole võimalik läbi viia ega ette valmistada ilma võimude ja salateenistuste teadmata, vaikiva nõusolekuta ja/või koguni kaasabita. Kõik on ühe ja sama plaani eri osad.

JAAN HATTO

III maailmasõja maaletoojad

Nn. pagulaste maaletoojad petavad nii põliselanikke kui ka maaletoodavaid endid.


Eestis võivad mõned omavalitsused või ka eraettevõtjad teinud olla ränga vea, lubades vastu võtta nn. pagulasi. Näited Soomest osundavad, et loodetud „piiratud arvu orbude”, „perekondade”, „ainult kristlaste” asemel saabub kümneid ja võib-olla sadu eranditult muhamediusulisi, täies elujõus mehi, sest nemad ongi tegelikult ainsad „pagulased”, kelle hulgas on, nagu praeguseks selgunud, kindlaks tegemata hulk ISIS-e, Al-Shabaabi, Al-Nusra, Al-qaeda, Hizbollah´, Moslemi Vennaskonna või mõne teise terroriühenduse võitlejaid.

Soome netilehekülg „Patriootti” (patriooti.com) 18. septembrist 2015 kirjeldab, kuidas on tõsiselt hädas Äänenkoski linnapea Matti Tuononen: „Linn ei ole saanud siiamaani ametlikku ega mitteametlikku palvet pagulaste vastuvõtukeskuse asutamiseks. Linna suhtumine on olnud positiivne vaid ilma vanemateta saabunud alaealiste asüülitaotlejate paigutamisele Keski-Suomen Opisto ruumidesse” (soome k.: „Kaupunki ei ole edelleenkään saanut virallista eikä epävirallista pyyntöä vastaanottokeskuksen perustamiseksi. Kaupunki on suhtautunut myönteisesti ainoastaan ilman vanhempiaan saapuneiden alaikäisten turvapaikanhakijoiden sijoittamiseksi Keski-Suomen Opiston tiloihin”).

Orbude asemel saabus väikelinna kümneid (täpset arvu pole antud) täisealisi, elujõus muhamediusulisi mehi. Linn on võetud politseivalve alla, selgub samast artiklist. Kohalikke elanikke ei lubata enam koguneda, soome rahvuslasi ilmselt jälgitakse, sest nende aktivistid võtab politsei kinni, kuigi neil pole muid kavatsusi kui vaid Äänekoskist läbi sõita, ja kästakse linnast neil lahkuda. Oma kodanikel, oma maa linnast!

Kogunemisekeeld ei kehti ilmselt nn. pagulastele, kes kogunevad ja on väga pahased neile kohapeal võimaldatud tingimuste peale. Neile olevat lubatud luksuskorterit pealinnas. Kümmekond hakkab jala, oma käe peal, mööda kiirtee serva minema Jyväskylä poole, lootes jõuda sihtmärgini. Politsei ei sekku, kuigi registreerimata ja kehtivate dokumentideta võõramaalased mööda nende maad omakäeliselt liiguvad.

Kõrgelennuliste lubaduste huvitav päritolu

Kust on pärit mainitud kõrgelennulised lubadused? Rootsi-, taani- ja inglisekeelsetel internetilehekülgedel võib leida pilte ja väljavõtteid Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas levivast värvitrükis araabiakeelsest brošüürist, kus Euroopasse väljarändajatele lubatakse tasuta luksuskorterit pealinnas, ülalpidamist riigi kulul elu lõpuni ja isegi blondi tüdruksõpra – riigi poolt, seniks kuni soovi korral oma naine või naised järele jõuavad (ärge kergitage kulme, kui teate nende arusaamist naistest). Brošüüris on pildid mitmel pool Euroopas toimunud, massisisserännet pooldavatest meeleavaldustest, kus osavõtjateks olid peaaegu eranditult noored naised. All seisab tekst, et naised nõuavad endale „tõelisi mehi” islamiusulistest maadest (ärge kergitage kulme, kui teate nende arusaamist euroopa meestest).

Peale selle kubisevad brošüürid mööda Euroopa riike asutatud kõiksugu „pagulasabide” telefoninumbritest, kust võivat abi otsida, kui kuskil peaksid teel „paradiisi” takistused ilmnema. Kriitikud kahtlustavad, et brošüüre trükivad, rahastavad ja levitavad George Soros ja tema üleilma levinud „avatud ühiskonna fondid”, sest „pagulasabid”, kelle telefoninumbrid võib sealt leida, on samuti samade fondide asutatud.

Eestis rahastavad mainitud fondid Avatud Eesti Fondi, MTÜ-sid „Pagulasabi” ja LGBT. Viimastest kirjutasin läinud aasta oktoobris „Rahvusliku Teataja” 30. numbris: „George Soros on multimiljardär, USA kodanikust Ungari juut. Avatud Eesti Fond ei ole mingi üksik- eraldi nähtus, ta kuulub selle miljardäri asutatud rahvusvahelise võrgustikku Open Society Foundations, kellel on oma „Avatud Ühiskonna Fondid” enam kui 70-s, teistel andmetel lausa sajas riigis. /-/ Sorosi miljardid tulevad klubisse kuulumisest: Fordi ja Rockenfelleri fondidelt. Juba inglisekeelses „Vikipeedias” on kirjas, et avatud fondid tegelevad tegelikult ühiskondade õõnestamise ja laostamisega, kehtestamaks nn. uut maailmakorda – NWO-d ehk siis Ameerika ülirikaste juudipankurite üleilmset türanniat. /-/ Nad on suuromanikud peaaegu kõigis rahvusvahelistes suurkorporatsioonides ja lõpuks omavad samuti Euroopa Liitu. Justnimelt omavad. Nende korraldatud Bilderbergide kogunemistel on Soros sage külaline. Ühed fondid rahastavad teisi, teised kolmandaid jne.. Lõpuks tegelikud rahastajad kaovad kauguse ja teadmatuse hämarusse.”

JAAN HATTO

Rahvuslaste Tallinna Klubi häälekandjaks oleva ajalehe „Rahvuslik Teataja” 39. numbris (oktoober 2015) ilmuv kirjutis.

 

Rahvuslaste Tallinna Klubi arutas Lauri Õuna vastaseid süüdistusi

Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK) arutas 12. augustil 2015 Tallinnas peetud sellekuisel koosolekul  ühe klubiliikme – Lauri Õuna – vastu viimastel päevadel Eesti peavooluajakirjanduses esitatud süüdistusi.

Põhjaliku arutelu järel jõuti järgmisele seisukohale: täpse hinnangu Õuna juhtumile saab RTK anda alles pärast seda, kui on tutvunud kõigi asitõenditega ning kui nii Õun kui ka väidetavad ohvrid on kuulatud üle valedetektori abi kasutades. RTK lähtub igal juhul õigusriigi lahutamatust osast – süütuse presumptsioonist.

Peavooluajakirjanduses avaldatud Õuna-vastased süüdistused tundusid koosolekulistele ülimalt ebausaldusväärsed. Seda eeskätt kahel põhjusel:
1) peavooluajakirjandus on avaldanud valeandmeid varemgi, pealegi korduvalt, ja kaotanud seetõttu oma usaldusväärsuse;
2) RTK liikmeid on alusetult süüdistatud ja taga kiusatud varemgi. Osa neist on seetõttu koguni vangis olnud.

Üks RTK liikmete hulka kuuluvatest endistest vangidest puhkes koosolekul lausa valju häälega naerma, kui sai teada, et Õuna oli süüdistatud katses kägistada oma väidetavat ohvrit… villase lõngaga! See materjal on kägistamiseks teatavasti väga ebasobiv.

Koosolekul juhiti korduvalt tähelepanu sellelegi, et Õuna nime „süüdistusartiklites” avaldanud ajakirjandusväljaanded olid seeläbi rikkunud nii seadust kui ka ajakirjanduseetikat, kuna ükski kohus pole Õuna süüdi mõistnud.

Kuna RTK liikmete seas leidub nii juriste, endisi vange kui ka eriväljaõppe saanud isikuid, kellest nii mõnelgi pole enam kaotada midagi, siis tasub peavooluajakirjandusel edaspidi tõsiselt kaaluda, kas ikka on mõtet levitada laimu sellise organisatsiooni kohta…

Tõnu Kalvet

Autor on Rahvuslaste Tallinna Klubi asutajaliige.

Rõve laimurünnak - nii õiendatakse arveid erimeelsetega

„Delfist” ja Eesti Rahvusringhäälingu uudistekanaleist võib lugeda, kuidas „Rahvusliku Teataja” toimetaja (praeguseks endine toimetaja) Lauri Õun jooksis Tallinnas Rahumäe metsas järele sealviibivatele naistele, tal oli „haiglaslik pilk”, „suust jooksis ila” ja „tal olid käerauad”. Lauri millalgi juunis tõepoolest mainis mulle, et talle oli kuskil pargis otsa jooksnud naisterahvas – käed laiali. Ta tõukas naise endast eemale.

Paar aastat tagasi kutsuti Laurit politseiuurija juurde. Andsin talle nõu, et ta kindlasti ei läheks. Kuid Lauri siiski läks ja talle näidati seal turvakaamera salvestust, kus kaks inimest tegeles millegi veidraga. Temalt nõuti, et ta tunnistaks üles. Kuna teda seal videosalvestusel ei olnud, siis tal midagi üles tunnistada ka ei olnud. Lugu muutus naeruväärseks ja see lõpetati.

Kuid praegu loen oma imestuseks, et talt nõuti selle rumala nalja eest sisse „menetluskulusid” 320 eurot. Mõlemal juhtumil puudusid tunnistajad ja väidetavatel „ohvritel” polnud vigastusi.

Ühes järgmises „Delfi” loos esitleti Laurit juba kurjategijana, kuigi ükski kohus pole teda siiani süüdi mõistnud üheski kuriteos. Teda tundva kaaslasena tean, et ta pole kedagi rünnanud. Ta on vaid 160 cm pikk, kõhna kehaehitusega, kleenuke. Tal on perekond – naine ja kolmeaastane poeg. Mis mõtet oleks temal metsas naistele järele jooksta? Vaimseid häireid me ei ole tema juures märganud. Lauri õppis edukalt mitu aastat Tallinna Tehnikaülikoolis.

Mainitud lood leiab siit:
1) http://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/neiu-sattus-tallinna-terviserajal-oovastava-runnaku-ohvriks-mind-ajas-taga-hullu-pilgu-ja-kaeraudadega-mees?id=71556503
2) http://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/erakonnakaaslane-oun-ei-jatnud-sellist-muljet-et-voiks-kurjategija-olla?id=72180377

Ma ei loe „Delfit” ega kommenteeri seal kunagi ja soovitan (olen varemgi soovitanud) kõigil teha sedasama.


Jaan Hatto,
„Rahvusliku Teataja” toimetaja

Autor on Rahvuslaste Tallinna Klubi rajaja.