Poolesajandiline tips Riina Solman

Võluv tips on Riina Solman.
Eirab seda üksnes tolvan,
kes ei mõista naisehinge,
üles krutib totra pinge.

Hirmsädelev on Riina sarm.
Teab seda viimnegi me parm,
kel andnud piitsa elu karm;
tal hingetoeks on Riina arm.

Kust saab üks rahvas elurammu?
On Riinal vastus teada ammu:
kui lapsi teha järjepannu,
ei hukule me vastu sammu.

Kuid Riina leebus äkki haihtub,
kui tema naiselikku vaistu
on ärritanud seltskond raisku
– ehtlillasid ja -mõttelaisku.

Siis Riina silmist välke sähvib:
„Vait, iga lilla propa nähvits!”
Kõrk homomaffia siis kidub
ning Riinat kartes rettu lidub.

Nii – väärtustades perekonda –
siis Riina veab ka erakonda.
Teab: Isamaa on igavene.
(Jah, mitte nagu Väike-Vene.)

Virk Riina mitmel rindel rassib,
ent ometi ei kängu plassiks.
Tal nooruslik nii vaim kui keha.
Tast teatud filmigi võiks teha…

Ja päeval, mis me võidupüha,
saab Riina õnnitlusi üha:
„Pool sajandit sul turjal pelgalt,
meid võitudele juhi hellalt!”

Tõnu Kalvet

Valminud Tallinnas 17. juunil 2022 kl. 20.05–22.18.

© Tõnu Kalvet

Ootused (loe: nõuded) Eesti uuele valitsusele

Eesti valitsuse põhiülesanne aastal 2022 on tagada Eesti rahva ellujäämine. Sellest sõltub ka valitsuseliikmete endi ellujäämine. Ja mitte enam pelgalt ülekantud mõttes, vaid vägagi otseses mõttes. Sest Eesti on nüüdseks, 2022. aasta juuni esimeseks pooleks, jõudnud olukorda, kus probleeme tuleb lahendada juba päriselt, mitte aga näiliselt.

Poliitteatri aeg Eestis on ümber. Põhjus: Eestit tabanud kriis ongi ehtne, mitte pelgalt näiline. Udujutuga sellest jagu ei saa, asendustegevusega samuti mitte. Vaja on tegusid. Sihipäraseid, arukaid, läbimõeldud tegusid.

Loe edasi: Ootused (loe: nõuded) Eesti uuele valitsusele

Eesti lipu kõrvaletõrjujate saatus

On täna Eesti lipu päev.
See tegema peaks rõõmsaks nagu.
Kui ringi vaatad, kõikjal näed
siis lehvimas üht võõrast plagu.

Sul selgus kiiresti on käes,
siin kõhklustele ruumi pole:
ta heisanud on võõrad väed,
neil nõudmine on suur ja kole:

„Sa aina taandu, tõsta käed,
nii hingest, varast loobu kohe!
Ukrainat nuuma kõigest väest,
vii andamit kui õõnsal’ lohel’!”

Sel lohel saabub mihklipäev,
toob püha Jüri hoop tal kadu.
Ei enam  v õ õ r a s t  vimplit näe.
Siis lehvib kõikjal  E e s t i  plagu.

Tõnu Kalvet

Valminud Tallinnas 4. juunil 2022 kl. 13.16.

© Tõnu Kalvet

Sini-kollane sudu

Eestit tabanud on häda,
olukord on täitsa mäda:
igasugu pätid, sulid
Ukrainast meie maale tulid.

Neid üha juurde tulvas, valgus,
neil polnud otsa ega algust.
Tulid naglalt, tulvil kangust,
sest riik ei ilmutanud rangust.

Eesti-tee neil lahti tegi
osa eestlasi, kes segi
ja usub siiralt propajama,
et pätte peabki abistama.

Miks on nii? Sa ära päri!
Osal eestlastest see äri.
Ukraina-värk neil ära tasub,
sellest lõikavadki kasu.

Üha huugab meediamasin,
tootes uudiseid, mil kasin
tõesisaldus ja kõlblusnormid –
sini-kollast propat vorbib:

„Ukrainlased kõik nunnud, head.
Neid oma turjal kandma pead.
Ja kui ka sinu tasku poeb
ehk nende käsi, see ei loe!”

Ja näedki sini-kollast udu
meid vaevamas kui mürgisudu.
Näed laiutamas võõraid värve
su kodumaal, ja söömas närve.

Ja juhtkond käitub nagu tõbras:
end nimetab Ukraina sõbraks,
ei oma rahval’ appi tõtta,
vaid riiki hoopis tõukab sõtta.

Siis relvi, demineerijaid
ja jamade planeerijaid
meilt saab punt riigipöörajaid,
Ukraina rahva nöörijaid.

„Mis oma rahva vintsutused?!”
Eliit meil neile kõrgelt kuseb.
Need teda sugugi ei paina,
tal prioriteediks ju Ukraina.

Malorosse toetab heldelt,
öeldes eestlasele selgelt:
„Olema pead rahakotiks!
Keda muidu me siis kotiks!?”

On me eliidil umbes aju,
ta ikka veel ei adu, taju:
kord sini-kolla-sudu hajub,
Ukraina aga mutta vajub.

Siis kaovad me tänavapildist
banderalaste lipud, sildid,
mis rängalt riivanud on silma,
meid ärritanud ammuilma.

Ja kaob ka iga maloross,
kes käitund nagu Eesti boss
ja trikitand kui võlur Oz.
Tal muidu välja läheks toss.

Eliiti aga tabab pila,
tast imbub sini-kollast ila.
Ja rahvas pugejaid ei talu,
neil’ pähe istutab puuhalu.

Tõnu Kalvet

Valminud Tallinnas 3. mail 2022 kl. 17.26.

© Tõnu Kalvet

Mõistatus eesti mehele

Kes su tõmbab uljalt hoovi,
lubab täita mitu soovi,
enne lippab seksipoodi,
kuhu mõnuriistu toodi?

Kes õrnalt silub patja, püüri,
et mõnuni saaks sindki tüüri?
Kes näitab trimmis reisi, sääri,
ja järele teeb Piret Pääri?

Keda miski teelt ei väära,
kui ihkab sugusõnni, -jäära?
Kes iial mööda sust ei vaata,
ei pelga õhumusi saata?

See on Halõna, Katja, Saara
või Jarõna või Varvara.
Ukrainast tuli – õnne tooma,
su voodielu uueks looma.

Tõnu Kalvet

Valminud 20. aprillil 2022 kl. 15.16 Tallinnas.

© Tõnu Kalvet