Koroonaviirus ja vaippommitamine

Mis on ühist koroonaviirusel ja vaippommitamisel?

Esmapilgul mitte midagi.

Lähemalt vaatlusel aga küll. Nimelt ühine kahjusündimispõhjus

Ent vaadelgem seda lähemalt.

Vaippommitamise kuritegelikkusest on räägitud ja kirjutatud palju. On püütud hinnata pommitajate arvu, pommirünnakuohvrite arvu ja majandusliku kahju suurust. On mõistetud hukka rünnakute kavandajaid ja täideviijaid. On püütud oletada, mis saanuks siis, kui vaippommitamine jäänuks ära jne.

Samas on väga harva, kui üldse, küsitud „kuidas sai see vaippommitamine üldse võimalikuks?”, ja seetõttu püütud sellele küsimusele ka vastata.

Ometi on vastus väga lihtne: rünnatava osapoole kaitsejõud osutusid liiga nõrgaks, et rünnakut tõrjuda.

Täpsemalt: õhutõrje oli ebapiisav. Hävituslennukite hulk ja suutlikkus, kelle ülesanne olnuks pommituslennukid enne viimaste kahjutekitavat tegevust hävitada, oli ebapiisav. Seetõttu lastigi vaippommitamisel sündida.

Sama lugu on koroonaviirusega. (Tegelikult üldse iga viirusega.) Ta sai muutuda ohtlikuks üksnes seetõttu, et väga paljude inimeste „õhutõrjekahurite ja hävituslennukite” (loe: immuunsüsteemi) tugevus oli ebapiisav. Otse öeldes: liiga nõrk.

Koroonaviiruse-kriisi valguses võib julgesti, vähimagi reservatsioonita, öelda: lõviosa inimesi ei pööranud oma immuunsüsteemi tugevdamisele piisavat tähelepanu, vaid elas „nagu kõik normaalsed inimesed”. S.t. lootes, et nagunii midagi tõsist ei juhtu; naeruvääristades neid, kes siiski elasid terviseteadlikult ja tugevdasid oma immuunsüsteemi. Viimaseid nimetati „elutargalt” pahatihti tervisehulludeks, võõrsõnaga öeldes hüpohondrikuteks. Parimal juhul öeldi: „See on kõigest sinu arvamus. Igaühel on õigus oma arvamusele. Kõik arvamused on võrdväärsed. Ära pressi enda oma teistele peale!”

Halvemal juhul öeldi terviseteadlikele aga selliseid asju, mis ei kannata üldse trükimusta…

Vigadest õppida pole aga (peaaegu) kunagi hilja. (Neil „elutarkadel”, kes praeguseks juba Peetruse juures, muidugi on hilja. Ent õnneks lõviosa siiski veel pole.) Nii erialakirjandusest kui ka aimekirjandusest – sealhulgas ka internetitsi! – on täiesti võimalik ammutada rohkesti teavet immuunsüsteemitugevdajate kohta. Samuti nende kasutusviiside kohta.

Piisab, kui loetleda siinkohal põhilisemaid tugevdajaid:

1) kajennpipar;

2) ingver;

3) kurkum;

4) roosilõhnaline kuldjuur;

5) hiina sidrunväändik;

6) ženšenni juur;

7) küüslauk;

8) kibuvitsamarjad;

9) sidrun;

10) tatar;

11) mesi;

12) roheline tee;

13) täisteratooted.

Kõik need on nüüdiseurooplasele täiesti kättesaadavad. Ka karantiinilähedastes tingimustes. Nagu ka mitmesugused toidulisandid, mille abil saada lisakoguses vitamiine ja mineraalaineid. (Toidupoode ega apteeke pole koroonaviiruse-vastase võitluse käigus ju suletud!) Kõiki neid mõistusega tarvitades on täiesti võimalik muuta oma immuunsüsteem nii tugevaks, et ta tuleb koroonaviirusega toime ise.

Teaduslike uurimisasutuste (ülikoolide, instituutide jts.) internetikülgedel leidub hulganisti kirjatöid, mis sisaldavad asjatundlikku teavet nii immuunsüsteemi enese kui ka ta turgutamisviiside kohta. Ja väga tihti täiesti tasuta!

Mõistagi tuleb viibida ka värskes õhus ja päikse käes, saada piisaval hulgal kehalist koormust. Ja teha seda taas mõistusega. Immuunsüsteemi tugevdamiseks on mõlemad tegevused ju hädavajalikud. Tugeva immuunsüsteemiga inimene ei pea alandlikult „punkrirežiimil” ootama, millal teadlased viimaks kauaoodatud vaktsiini leiutavad.

Et immuunsüsteem tõrgeteta toimiks, on eelkõige vaja üsna lihtsaid asju: toituda tervislikult, liikuda piisavalt, ennast karastada ja hoiduda liigsest stressist,” võtab asja olemuse kokku 2010. aastal ilmunud raamat „Rõõm tervisest. 1000 hinnalist nõuannet Eesti arstidelt”. NB! immuunsüsteemi ülisuurt tähtsust tervisele näitab seegi, et immuunsüsteemi käsitlev peatükk on ses raamatus lausa esimene

Kaitseliidu praegune juht Riho Ühtegi kasutas 2018. aastal Eesti kaitsevõime iseloomustamiseks meeldejäävat kõnekujundit: vaenlane võib küll kahe päevaga Tallinna jõuda, ent Tallinnas ta ka hävitatakse.

Seda parafraseerides tohib tugeva immuunsüsteemiga inimene öelda: koroonaviirus võib küll organismi jõuda, ent seal ta ka hävitatakse.

Sest organismi „õhutõrjekahurid ja hävituslennukid” olid – ja on jätkuvalt! – heal tasemel. 

Tõnu Kalvet