Iseseisvuspäeval tuleb Tallinnas rahvaalgatusmarss
- Lisainfo
- Kategooria: Uudised
- Avaldatud: esmaspäeval, 18. aprillil 2016. 01:52
- Kirjutas Autor
- Klikke: 2482
Iseseisvuspäeval, 24. veebruaril 2015 toimub Tallinnas rahvaalgatusmarss.
Rahvaalgatusmarsi korraldab Rahvuslaste Tallinna Klubi. Üritus algab kõnekoosolekuga Tammsaare pargis kell 12.00. Kell 13.00 järgneb sealtsamast marss Toompeale.
Läinud aasta oktoobris surus rühm isikuid Riigikogus läbi nn. kooseluseaduse, eirates rahva enamuse arvamust, demokraatia ja parlamentarismi reegleid, rääkimata riigivõimu teostamise heast tavast. Sellega seoses tuleb lugeda parlamentarism Eestis läbikukkunuks ja üle minna (otse)demokraatia teostamisele, pannes kõik seadused rahvahääletusele.
Põhiseaduse §1 järgi ongi meil „kõrgema riigivõimu kandja rahvas“, § 56 lõige 2 järgi „kõrgemat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu /-/ rahvahääletusega“.
Tegelikult aga pole Eestis rahval vähimatki võimalust algatada rahvahääletust, sest puudub sellekohane seadusandlus ehk siis seadustatud rahvaalgatus. Seega pole rahval võimalik teostada riigivõimu rahvahääletuse läbi, nagu seda näeb ette põhiseadus. Kui kõrgema võimu teostaja, s.o. rahvas peab oma kõrgema võimu teostamiseks enne loa saama, siis ei ole see kõrgema võimu teostamine. Siis ei ole kõrgem võim mitte rahval, vaid on sellel, kes selleks annab loa.
Ülaltoodule tuginedes nõuab Rahvuslaste Tallinna Klubi tegeliku olukorra kooskõlla viimist põhiseadusega ja rahvaalgatuse taaskehtestamist, nagu see oli sätestatud Eesti Vabariigi 1920. aasta põhiseaduses (siin äratoodud lisana).
Vaata lisaks rahvaalgatusmarsi kodulehekülge: http://rahvaalgatusmarss.blogspot.com
Rahvaalgatusmarss toimub kaheksandat korda.
Rahvuslaste Tallinna Klubi nimel:
Martin Ojap
Tel: 56 203 712
Lisa:
§ 31: „Rahvaalgatamise korras on kahekümnelviiel tuhandel hääleõiguslikul kodanikul õigus nõuda, et seadus antakse, muudetaks või tunnistatakse maksvusetuks. Sellekohane nõudmine antakse väljatöötatud seaduseelnõuna Riigikogule. Riigikogu võib eelnõu seadusena välja anda või tagasi lükata. Viimasel juhtumisel pannakse eelnõu rahvale ette vastuvõtmiseks või tagasilükkamiseks rahvahääletamise korras. Tunnistab rahvahääletusest osavõtjate enamus eelnõu vastuvõetuks, omandab ta seadusliku jõu.“ (Allikas: Eesti Vabariigi esimene põhiseadus.)