Kas sõjaprintsess Kajast on vargsi saanud sõjaprints Kajar?
- Lisainfo
- Kategooria: Arvamusartiklid
- Avaldatud: teisipäeval, 04 oktoobril 2022 15:49
- Kirjutas Tõnu Kalvet
- Klikke: 3155
Mis soost on Eesti peaminister Kaja Kallas?
Veel hiljuti tundus see küsimus täiesti üleliigne, suisa naeruväärne. Eesti praeguse peaministri sugu on ju hästi teada. Seda näitab ka ta hüüdnimi Sõjaprintsess, mis saadud ta sõnaka ja innuka tegevuse eest Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (inglise k. lüh. NATO) raames. Oma tegevuse eest on Kallas saanud tunnustust nii teistelt NATO liikmesriikidelt kui mujaltki.
Hiljuti olukord aga muutus. Nimelt käsitleti NATO liikmesriigis, kel suuruselt teine sõjavägi, Eesti peaministrit hoopis… meessoost isikuna!
Jutt käib muidugi Türgist. 28. septembril avaldas Türgi ingliskeelne internetiväljaanne „Postsen” uudise sellest, kuidas Kaja Kallas oli käinud katsetamas tankitõrjerelva „Javelin”.
Estonian Prime Minister Kallas inspected the anti-tank missile Javelin (postsen.com)
Uudis kasutas Kalda kohta aga läbivalt (ühtekokku neljal korral) asesõnu, mida kasutatakse inglise keeles ainult meessoost isikute kohta. Võrdluseks: see, et tegu on naisterahvaga, ei ilmnenud kõnealusest uudisest kordagi. Parimal juhul sai seda näha uudise juures avaldatud fotodelt.
Türgi lugejal tekkis seda nähes kindlasti õigustatud küsimus: kumba uskuda – kas pilte või juttu? Või on Kaja Kallas teinud salaja läbi soomuutmisoperatsiooni ning kannab naiserõivaid ja naisesoengut veel vaid harjumusest?
Siinkohal meenub kohe tõik, et teadaolevalt vähemalt üks NATO kõrge sõjaväelane – USA admiral Richard (uue nimega: Rachel) Levine – muutiski oma sugu, kuid jätkas sellegipoolest tegevteenistust. Kas Kaja Kallas kavatseb järgida selle admirali eeskuju, näitab juba tulevik. Iseküsimus on muidugi, kui suur kaal on suguvahetanud juhi sõnal nii ta pooldajate kui ka vastaste silmis.
NATO juhtkonda vaevalt häiriks, kui organisatsiooni järgmiseks peasekretäriks saaks sõjaprintsess Kaja asemel hoopis sõjaprints Kajar. Seda enam, et naisteloogikal rajanev mõtlemine ja käitumine on olnud iseloomulik neilegi, kes sündinud mehena ja ametlikult siiani meessoost. Tegelik elu näitab, et naisteloogika ja meessugu ei välista teineteist sugugi, eriti veel siis mitte, kui väidetakse end kaitsvat imelooma, mil nimeks euroopalikud väärtused.
Tõnu Kalvet
© Tõnu Kalvet